Poleemika vabaturu ja riikliku ettevõtluse teemal

Niisugusele järeldusele jõudis majandusteadlane Tony F Yu, kelle uuring valmis Londonis ülemerearengu instituudis. Oma uuringus disputeerib ta vabaturu pooldajatega, kes väidavad, et majanduskasvu saab kõige kiiremini tagada siis, kui riigi osakaal muuta nii väikseks kui võimalik.

Selle asemel rõhutab Tony F Yu ettevõtlikkuse osatähtsust, kusjuures see pole vajalik mitte ainult eraettevõtetele, vaid ka valitsustele. Valitsustel, kirjutab ta, tuleb olla väga tähelepanelik muudatuste suhtes, leida ja kasutada kõiki uusi avanevaid võimalusi.

Nii Taiwani, Hongkongi, Lõuna-Korea kui ka Singapuri valitsus on eeskätt loonud majanduse tegevuseks soodsad eeldused. Nad on loonud tõhusa seadustiku, korra ja sotsiaalse stabiilsuse. Nad on rajanud teed, telekommunikatsioonid ning hea veondus- ja haridussüsteemi. Ja nad on toetanud ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, muu hulgas ametiühinguvastaste seaduste kehtestamisega.

Kuid sellele lisaks on valitsused suunanud ka osa majandusharude arengut ja näidanud seal oma ettevõtlikkust. Nad on koordineerinud toetuse andmist mõnedele tootmisharudele või ettevõtetele. See ei tähenda, et nad oleksid valinud välja parimad ettevõtted, vaid on ise aidanud luua parimaid ettevõtteid.

Osal juhtudel on nad loonud huvigruppe ja taganud neile monopoolse seisundi vastutasuks riikliku kontrolli kehtestamise eest. Teistel juhtudel on nad lihtsalt loonud riiklikke ettevõtteid.

Lisaks on nad õige palju investeerinud riiklikesse uuringutesse ja tootearendusse ning seejärel edastanud tulemused, kuid mitte uurimiskulud erafirmadele.

Valitsused on sundinud oma kaitse alla võetud ettevõtteid kiiresti alustama eksporti. Niimoodi on need firmad saanud tunda tugevat konkurentsi, mis omakorda on seadnud neile väga kõrged rahvusvahelised nõuded. Ainult need firmad, kes on suutnud rahvusvahelises konkurentsis ellu jääda, on jäänud pikaks ajaks püsima. Niisuguste abinõudega on valitsused loonud tööstusharusid, mis enne seda riigis puudusid.

Kõik nimetatud neli riiki on praeguseks loonud tugeva positsiooni terasetootmises, laevaehituses, transpordis, naftakeemiatööstuses ja pooltoodete valmistamises. Nagu rõhutab Tony F Yu, on nad saavutanud seda eelkõige tänu riiklikule ettevõtlikkusele. DI