3. aprill 1997
Jaga lugu:

Kahe venna suured ärid

Igor Pihela sai mitmele asjatundjale ootamatult 1980ndate aastate lõpus Eesti kaubandus- ja tööstuskoja asepresidendiks. Paar aastat hiljem kolis kaubandus-tööstuskojaga samasse majja 1990. aastal loodud Pihela ja Ljadovi ühine aktsiaselts Kodax. Firma põhitegevusalaks märgiti ettevõtteregistris näituste ja messide korraldamine.

Samas kohas tegutses juba varem NSV Liidu ja Soome ühisfirma Expodesign, millest Pihela algatusel sai Expodisaini AS. Firma Kodax muutus Expodisaini üheks osanikuks.

Ljadov ja Pihela tegid kaubandus-tööstuskoja hoones Toompeal korda ruumid, mida enne seda oli kasutatud põhiliselt vana kraami ladustamiseks. 1992. aastal asutasid nad samas kütuse hulgimüügile spetsialiseerunud firma BKE, mille aktsionärideks said Kodaxi kõrval Saksa päritolu firmad Kth-Handels GmbH ja Eshand-West. Täna Saksa firmasid BKE omanikeringis enam pole, kinnitab firma ainuomanikuks saanud Oleg Ljadov. «Igor tundis paremini näituseäri ja tahtis sellega tegeleda, mina läksin kütuseärisse,» lisab ta.

Kodaxi ja BKE kontorid asuvad kaubandus-tööstuskoja hoones tänaseni. Kaubandus-tööstuskoja tegevdirektor Toomas Tamsar ei soovi avalikustada nende firmade renditingimusi, öeldes, et need puudutavad kahe firma vahelisi ärisuhteid. Teada on, et 1994. aasta Ford Mondeo, millega Tamsar kuni viimase ajani sõitis, soetati kaubandus-tööstuskojale Ljadovi ja Pihela rahaga. Ljadovi endine abikaasa Ulvi Ljadov oli pikka aega kaubandus-tööstuskoja pearaamatupidaja.

Oleg Ljadovit ja ASi BKE peetakse Eesti üheks edukamaks naftasaaduste edasimüüjaks. Eelmisel aastal oli kütusefirma käive 34 miljonit krooni ja kasum 4,5 miljoni ringis, ütleb Ljadov. Ta kinnitab, et teda huvitab üksnes kütusetransiit ja mitte jaemüük, kuna ta ei tunne viimast äri ja see on liiga väikese rentaablusega. Eelmisel aastal oli enamik kütuse jaemüüjaid Eestis kahjumis.

Ljadovi sõnul pole Eesti kaudu praegu mõtet ka suurt transiidiäri teha, sest lisanduvad maksud on liiga suured ja viivad tehingult saadava kasumi miinimumini. Ljadov kasutab transiidiks Valgevenet ja Leedut, kus raudtee- ja sadamamaksud on tema sõnul madalamad.

«Enamus minu kütuseärist käib suvel, talvel on veetavad kogused liiga väikesed,» lisab ta. BKE aastast transiidikogust arvestab Ljadov 750 000 kütusetonniga.

Analoogset äri Eestis viljeleva ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas väidab, et tema ja Ljadovi teed pole ristunud ei Venemaal ega mujal. «Ma ei tunne tema äride tagapõhja,» sõnab ta.

Samas kinnitab Ljadov, et koos Luukasega oleks ta võinud eelmisel aastal erastada ASi Esoil, kuid vastuolud EK tanklaketist huvitatud ASi Eesti Talleks juhi Andres Sarri ja ASi AA-Trading peadirektori Heiti Hääle vahel ei võimaldanud ühist pakkumust riiklikule kütusefirmale teha. Esoili ostis Eesti ärimeeste nina alt 120 miljoni krooniga USA kontsern Coastal Corp.

1993. aasta lõpus tõi Ljadovile ja Igor Pihelale kuuluv AS Kodax Kõrgõzstanist Eestisse kaheksa miljonit 5,45millimeetrise kaliibriga Kala?nikovi automaadi padrunit. Ljadov on öelnud, et tegelikult pidid saabuma 7,62millimeetrise kaliibriga padrunid, mille ostmisest oli huvitatud Eesti kaitsejõud. Väiksema läbimõõduga padrunid jäid aga pikaks ajaks Männiku ladudesse hoiule.

1995. aasta kevadel oli Kodaxil lootus laskemoonapartiist vabaneda ja müüa padrunid Bulgaariasse sealsele riigiettevõttele Treaton, kes oli esitanud ka lõppkasutaja sertifikaadi. Kuna Kodaxil puudus laskemoona ekspordilitsents, sõlmis firma komisjonimüügilepingu aktsiaseltsiga Vikber. Tolleaegne kaitseminister Enn Tupp kirjutas alla loale padrunid Eestist välja viia, kuid siis sekkus välisministeeriumi juures tegutsev strateegiliste kaupade komisjon, kes pani tehingule veto. Põhjenduseks toodi asjaolu, et Bulgaaria relvajõud ei kasuta sellise kaliibriga relvi ja komisjon kartis, et laskemoon võib sattuda sealtkaudu mõnda maailma sõjapiirkonda.

1995. aasta lõpul õnnestus Kodaxil müüa kaitseministeeriumi vahendusel 800 000 padrunit Leedu relvafondile. Eelmisel aastal realiseeriti osa padruneid ka Eestis, ostjateks olid politsei, kaitsepolitsei ja täitevamet.

Käesoleva aasta jaanuaris andis kaitseministeeriumi kantsler Toomas Kitsing Kodaxile loa müüa järelejäänud 6,6 miljonit padrunit Leedu relvafondile. Enne pidi Pihela ja Ljadovi firma lisama oma põhikirjas fikseeritud tegevusalade hulka ka laskemoona väljaveo. Vastava taotluse esitas Kodaxi tegevjuht Boriss Smoljar alles veebruari lõpus, samas kui kaitseministeeriumist saadud väljaveo luba kehtis ainult 1. märtsini.

«Tänaseks on padrunid Eesti territooriumilt lahkunud,» kinnitab Oleg Ljadov. Boriss Smoljar on aga napisõnaline. «Ma ei soovi enam sellel teemal kellegagi rääkida,» väidab ta.

1995. aastal müüs erastamisagentuur 51 protsenti RASi Eesti Näitused aktsiatest 19 miljoni krooni eest aktsiaseltsile Eferelt, mille Igor Pihela oli erastamiskonkursil osalemiseks loonud. Eelmise aasta alguses müüs riik ülejäänud 49 protsenti Eesti Näituste aktsiatest avaliku müügi teel.

Pihela juhitud Eesti Näitused viisid majandusnäitajad enne ettevõtte aktsiate avalikku müüki võimalikult väikeseks. 1995. aasta 16,2 miljoni krooni suuruse käibe juures oli ASi Eesti Näitused kasum ainult 24 000 krooni. Aktsiaseltsile Eferelt oli see aasta aga ootamatult edukas. Firma 5,5 miljoni kroonise käibe juures oli Eferelti kasum 1,9 mln krooni.

Selle aasta alguses kuulus Eesti Näituste aktsiakapitalist 52 protsenti ASile Eferelt, 6,4 protsenti ühele Forekspanga repokontole ja 5,2 protsenti Talinvesti aktsiafondile. Ülejäänud 36,4 protsenti aktsiaid jagunes väikeinvestorite vahel.

Eesti Näituste finantsdirektori Helle Kallase sõnul Igor Pihelale eraisikuna Eesti Näituste aktsiaid ei kuulu. Oleg Ljadovil on enda sõnul 4700 Eesti Näituste aktsiat, mis moodustab alla ühe protsendi firma 16 miljoni kroonisest kapitalist. Eesti Näitused on prognoosinud käesoleva aasta käibeks 45 miljonit krooni ja kasumiks 13--15 miljonit krooni.

ASi Expoprojekt direktor Tiiu Hinnov ütleb aga, et nende näituste ja messide korraldamisega tegelev firma tõmbab koostööd Eesti Näitustega koomale, kuna Eesti Näitused on näitusepindade rendihinna liiga kõrgeks kruvinud. Hinnovi sõnul kinnitab seda väidet ka tänavune autonäitus Motorex, kus ei osalenud suuremad Eesti automüüjad.

Ljadov ütleb, et praegu tagavad Eestis kõige suurema tulu just aktsiad. Ta loodab tulutoovaks muuta mööblitootja Standard aktsiad, mille üks suuromanikke ta ise on. Ljadov läheb põlema sellest tootmisharust rääkides ja leiab, et Standardi üle seitsme miljoni kroonise kasumi võib palju suuremaks kasvatada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum