Riigilõivude vähendamise eelnõu Reformierakonnalt

Täna kehtiva seaduse järgi tuleb aktsiakapitali muutmisel riigilõiv maksta 0,2 protsenti muudetud aktsiakapitalilt ja mitte üle 40 000 krooni.

Näiteks suurendades aktsiakapitali 10 miljonilt kroonilt 14 miljonile kroonile, tasub ettevõtja riigilõivu viimaselt summalt ehk 28 000 krooni.

Eelnõu esitanud Daimar Liiv, kes on ka riigikogu õiguskomisjoni esimees, ütles, et muudatusettepaneku järgi arvestataks riigilõivu aktsiakapitali suurenemiselt, ehk antud näites neljalt miljonilt kroonilt ja mitte üle kümne tuhande krooni. Sel juhul on riigilõiv kaheksa tuhat krooni.

Justiitsministeeriumi äriregistri talituse juhataja Viljar Peep lausus, et ka ministeeriumis on lähipäevil valmimas riigilõivu seaduse parandusettepanekud.

«Enamik Reformierakonna parandusi pole halvad,» märkis Peep. Tema väitel on ministeeriumi riigilõivu seaduseelnõu põhimõte analoogne Reformierakonna esitatule. «Märkasime, et suurfirmasid häiris suur lõiv,» ütles Peep.

Peebu sõnul on eelnõus tehtud vahe aktsiakapitali suurendamise ja vähendamise jaoks.

Kui firma suurendab aktsiakapitali näiteks ühelt miljonilt kroonilt kolmele miljonile kroonile, tasub ta riigilõivu uue ja vana aktsiakapitali vahelt. Aga kui firma vähendab aktsiakapitali näiteks kolmelt miljonilt kroonilt ühe le miljonile kroonile, siis tasub riiigilõivu lõppsummalt. «Raskustes firmat pole ju mõtet koorida,» lisas Peep.

Ettepanek vähendada notaritasu Reformierakonna riigikogule menetlemiseks esitatud seaduseelnõu järgi peaks kommertspandi tõestamiseks makstav notaritasu pandi ümberkandmisel ettevõtte registrist äriregistrisse olema 250 krooni.

Äriregistrisse ümberkande tegemisel tuleb ettevõtte omanikul tasuda notaritasu ja riigilõiv. Näiteks miljonikroonise kommertspandi äriregistrisse ümberkandmise korral on notari tasu käibemaksuga 1900 kr, 10 mln kr kommertspandi korral 17 700 krooni. «Tuhanded tulevad ettevõtja või laenuandja taskust,» märkis riigikogu õiguskomisjoni esimees Liiv. «Iga summa toob protsente laenu hinnale juurde,» lisas ta. Ettevõtteregistris polnud erinevalt äriregistrist kommertspandi notariaalse tõestamise nõuet, piisas kirjalikust lepingust, selgitas Liiv.

Justiitsministeeriumi äriregistri talituse juhataja Viljar Peep nentis, et seadusemuudatus tekitab uue vastuolu, sest seni pole ettevõtted ega pangad kommertspandi ettevõtteregistrisse kandmise eest sentigi maksnud. Seega maksavad vanad kommertspandid äriregistrisse ümberkandmisel notari tasu 250 krooni, aga uued kommertspandid täishinna, selgitas Peep.