13. aprill 1997
Jaga lugu:

Keskvangla projekt liigub kohtu suunas

Möödunud aastal vanglate ameti korraldatud Patarei ehk keskvangla projektijuhi leidmise konkursi võitis Laansoo Kinnisvara, Merini pakkumus leiti olevat tingimustele mittevastav.

Projektijuhi ülesanne on valmistada ette Patarei hoonete ja maa müük ning kolme uue vangla ehitamine 1500 vangile maksumusega umbes 750 miljonit krooni. Kuigi vanglate ameti vahekohus tunnistas hiljem Merini pakkumuse tingimustele vastavaks, ei tühistanud ta Laansoo võitu.

Laansoo tahab riigilt saada projektijuhtimise eest 35 miljonit krooni, Merini pakkumishind oli aga 8 miljonit, kusjuures osa raha saab riik veel tagasi, toob Aavo Raig välja oma pakkumuse eeliseid. «Pressi andmetel on tehingu ettevalmistamiseks kuluv aeg Laansool 3,5 aastat, meil aga üks aasta,» lisab ta. Raig räägib, et Laansoo puhul valmiksid uued vanglad aastal 2003, Merini puhul aga aastal 2000.

Merin pakkus kolme vangla asupaikadena Harkut, Tartut ja Kohtla-Järvet. «Meie partneri ASi Kena Kaaslane kaudu oli ja on üks USA firma valmis finantseerima vanglate ehitamist, lootes raha tagasi saada rannaäärse maa-ala arenguprojektist Eastport 2000 Plus,» väidab Raig.

Pean Merini tegevust protestimiseks, tegelikult isegi kaebamiseks, teades, et see firma käib ka justiitsminister Paul Varuli juures, räägib Laansoo Kinnisvara nõukogu esimees Enn Laansoo. «Merin kaotas, sest ta ei pakkunud mitte projektijuhi teenust, vaid arendusprojekti,» lisab ta.

Kui projektil on sellised investorid taga, ei saa seda tõsiselt võtta, viitab Laansoo 20. novembri Kroonikale, kes seob Eastport 2000 Plusi Carl Danhammeriga.

Merini väited Laansoo Kinnisvara küsitud 35 miljonist kroonist on õhust võetud spekulatsioon, kinnitab Laansoo. Tema sõnul ei tea praegu keegi, kas Patarei vangla mahamüümisest saab 100, 200 või 300 miljonit krooni, projektijuhile tuleb aga protsent tehingust.

«Vangla müügist saadava raha ja uute vanglate ehitamise maksumuse vahele tulevad üsna suured käärid, mida riik võib täita näiteks laenu võttes, rendivanglate projekti käivitades ja vanglate süsteemi paremini majandades,» lausub Laansoo.

Projektijuhi konkursi on võitnud Laansoo ja mul ei ole seni põhjust hakata tulemusi tühistama, kommenteerib Paul Varul Merini süüdistusi. Konkursikomisjon leidis, et Merinil pole piisavaid tagatisi oma pakkumusele, kuigi see on väljastpoolt ilus küll, lisab ta.

«Püstitasin ka erastamisagentuurile küsimuse, mis tingimustel nemad saaks Patarei vangla ära müüa ja hankida raha uute vanglate ehitamiseks,» räägib Varul. «Mai alguseks peab agentuur andma oma analüüsi ja siis tuleb valida agentuuri või Laansoo vahel.»

Kui Laansoo saab projektijuhiks, võib lepingupartner ehk Patarei vangla ostja olla ka Kena Kaaslane, lisab ta.

«Kui Merin peaks alustama kohtuvaidlust, on see tema teha, kahju oleks ainult, et vanglate projekt jääks siis üsna pikaks ajaks venima,» märgib Varul.

Jaga lugu:
Hetkel kuum