- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 081,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,21
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 081,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eraisikute säästutegevus võiks olla oluliselt elavam
Tõsine probleem Eesti majanduspoliitikas on inflatsioon. Kasvav tarbijahinnaindeks sunnib inimesi tarbima, mitte lükkama tarbimist tulevikku. Inflatsioon vähendab inimeste hoiustamistahet. Kui inflatsiooninäitaja on kõrgem kui kommertspanga makstav intressimäär, siis on loomulik, et inimene eelistab tarbimist säästmisele. Sellele vaatamata näitas Eesti kommertspankade bilansimaht 1996. aastal kasvutendentsi. Kasvas nii tähtajaliste kui ka jooksvate hoiuste maht.
Pangahoiuste maht sõltub ühiskonna jõukusest ja elanikkonna usaldusest pankade vastu. Pangahoiuste kasv näitab, et Eesti elanikkonna usaldus pankade vastu on kasvanud.
Riigi statistikaameti andmetel on suurenenud säästud perede netotulus pereliikme kohta 2,6 protsendilt 1995. aasta jaanuaris 10,9 protsendile 1996. aasta jaanuaris. Suurenenud on tähtajaliste hoiuste osakaal.
Kui 1995. aasta oktoobri lõpu seisuga moodustasid tähtajalised hoiused Eesti kommertspankades 17,52% hoiuste üldmahust, siis 1996. aasta oktoobri lõpus oli tähtajaliste hoiuste osakaal juba 27,21%.
Kahjuks moodustavad enamuse ettevõtete hoiused. 1996. aasta oktoobri lõpu seisuga moodustasid ettevõtete hoiused 65,34% hoiuste kogumahust. Eraisikute hoiuste osakaal on suhteliselt väike. Vaatamata sellele näitab eraisikute hoiuste maht kasvutendentsi. 1995. aasta oktoobri seisuga võrreldes on kasvanud aasta jooksul nii jooksvate kui tähtajaliste hoiuste osakaal koondbilansis.
Arenenud riikides moodustavad peamise osa laenuressursist eraisikute säästud. Kui suureneksid eraisikute säästud Eesti kommertspankades, siis tuleks juurde vahendeid, mida investeerida.
Nii mõnigi eraisik ei julge oma raha panka tuua. Paljud mäletavad veel 1992. aasta panganduskriisi, kus hoiustajad oma rahast ilma jäid. Eesti kommertspankades hoiustatud raha on tänaseni igasuguse tagatiseta panga pankroti korral.
Arenenud riikides on loodud hoiustajate kaitseks hoiusekindlustusfondid. Panga pankroti korral on hoiusekindlustusfondi olemasolul hoiustajate raha kas osaliselt või täielikult kaitstud. Enamikus sellistes riikides on tagatud just eraisikute hoiused. Millegipärast on Eestis veninud hoiuste tagamise seaduse vastuvõtmine.
Eelnõu kohaselt on plaanis esialgu tagada nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele kuni 20 000kroonised hoiused 90 protsendi ulatuses. Sellega jääks 10% vastutusest hoiustaja enda kanda. Perspektiivis peaks tagatava summa suurus kasvama.
Sularaha massi saab vähendada ka arendades sularahata arvelduse süsteemi. Üks võimalus selleks on maksekaartide kasutamine. Enamiku Eesti kommertspankade poolt väljastatud kaartidest moodustavad automaadikaardid, mis on mõeldud automaatidest sularaha väljavõtmiseks. Maksekaart kui selline on vähem levinud.
Kokkuvõtteks järgmised abinõud hoiuste massi suurendamiseks:
Hetkel kuum
-- võtta vastu hoiuste tagamise seadus, mis tõstaks elanikkonna usaldust;
-- täiustada sularahata arvelduste süsteemi ja harjutada inimesi teostama sularahata arveldusi;
-- kommertspangad peaksid rõhku panema hoiuste turundusele.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele