• OMX Baltic−0,22%272,39
  • OMX Riga−0,4%870,19
  • OMX Tallinn−0,09%1 740,64
  • OMX Vilnius−0,3%1 049,69
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 1001,18%8 268,55
  • Nikkei 2252,61%39 480,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,59
  • OMX Baltic−0,22%272,39
  • OMX Riga−0,4%870,19
  • OMX Tallinn−0,09%1 740,64
  • OMX Vilnius−0,3%1 049,69
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 1001,18%8 268,55
  • Nikkei 2252,61%39 480,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,59
  • 16.04.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Infrastruktuur ei ole mingi vürtspood

Vaidluses infrastruktuuri erastamise üle tõstatub küsimus, mis saab baastariifidest pärast omandi võimalikku üleminekut erasektori kätte. Üldiselt arvatakse, et Eesti väiksuse juures tariifid hakkavad tõusma ja seda üsna kontrollimatult. Eriti problemaatiliseks muutub olukord, kui sellised sektorid lähevad suurriikide kapitali kätte. Kuna tegu pole majandusabi organisatsioonidega, siis on kasumi saamine erastamise üks peamistest eesmärkidest.
Kui tulu ei saada vajalikul hulgal, näiteks tariifitõusu piirangute tõttu, jäetakse majandusharu areng soiku või müüakse kontrollpakk aktsiaid sellele, kel võib olla eelkõige poliitiline huvi. Nii võime ühel päeval avastada, et näiteks Narva elektrijaamad on taas Mosenergo kontrolli all.
Kuna turumajanduses on põhitariifid väga hell teema ning kõik on huvitatud nende püsimisest võimalikult madalal tasemel, eelistatakse arenenud demokraatlikes riikides infrastruktuuri võtmeharude jätmist avalikku sektorisse. Mida väiksem riik, seda järjekindlamalt seda tehakse.
Nende riikide valus ajalooline kogemus on näidanud, et erastruktuurid võivad toimida küllalt hästi naturaalmonopolides ainult majandusliku tõusu ajal. Esimesel tõsisel tagasilangusel pigistab aga näiteks elektrijaamade pankrott või sellest pääsemiseks tõstetud tariifid majandusel tervikuna hinge kinni.
Aruka lahenduse saamiseks tuleb meil paratamatult loobuda reast mõttelaiskusest kujunenud argieelarvamustest. Üks eredamaid näiteid on meie presidendi avaldus, kes lubas võidelda seni, kuni Eestis on maaost sama lihtne kui särgiost.
Presidendil oleks siiski oluline tähele panna, et särk võib räbalduda, kuluda, saada ära varastatud jne... Maa aga ei kao kuhugi, teda võib ainult okupeerida. Paratamatult on elus tarvis vahet teha mutrivõtmel ja autol, molluskil ja kaamelil, maal ja särgil. Suhtumisel infrastruktuuri erastamisse on väga oluline teha vahet majandusliku tulukuse ja efektiivsuse vahel.
Infrastruktuurilt nõutakse eelkõige viimast, s.o oma funktsiooni laitmatut täitmist majandussüsteemi kui terviku suhtes. Elekter, vesi, raudtee, maantee, sadamad jne peavad olema alaliselt kättesaadavad võimalikult soodsa hinna eest. Seetõttu ei nõutagi arenenud maades paljudel juhtudel nende sektorite majanduslikku tulukust. Kogu kasum investeeritakse, tihti rakendatakse maksuvabastusi või koguni doteeritakse.
Üledevalveeritud krooni tõttu on meil tekkinud ohtlik illusioon, nagu meil kehtiksid mingid muud majandusseadused. Seetõttu ei saa infrastruktuuri erastamisel käsitleda kui vürtspoodi või saapavabrikut.
Meil tuleb loobuda illusioonist, nagu oleks meil võimalik hoida tariife vaos juriidilis-poliitiliste vahenditega ka majanduskriisi olukorras. Senini pole tariifide edukaks kontrollimiseks suudetud välja mõelda midagi kindlamat kui avaliku sektori domineerimist omandis. Meil tuleb loobuda ka revolutsioonilisest teesist, et riik (omavalitsus) on halb omanik. Probleem ei seisne avaliku sektori loomupärases arenemisvõimetuses, vaid meie riigi- ja omavalitsusorganite loobumises avaliku sektori arenguprobleemidega tegelemisest.
Avalikul sektoril on eripära. Ta on nagu demokraatia, mida kunagi Winston Churchill kirus maapõhja tema kohmakuse, kulukuse, konjunktuursuse jm pärast. Kuid ka Churchill nentis, et midagi paremat ei ole suudetud välja mõelda. Seda mõtteavaldust parafraseerides tuleb nentida, et madalate tariifide poliitika tagamiseks pole midagi paremat suudetud välja mõelda kui avaliku sektori kontroll infrastruktuuri põhiosa üle.
Kahjuks on kujunenud olukord, kus viitamine turumajandusele ja liberalismile on saamas viigileheks riigiasutustele, kes eelistaksid selle varjus mugavat äraelamist ning loobuksid lõplikult avaliku sektoriga tegelemast. Püütakse minna kergema vastupanu teed ja saada probleem kaelast ära erastamise teel. Kui aga tunda huvi, mis saab tariifidest, siis ei osata midagi arukat vastata.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.24, 14:24
Generatsioonide juhtimine Tele2s: eri põlvkondade tugevused viivad parema tulemuseni
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele