Käibemaksuseaduses on tõepoolest punkt, mille alusel maksuametil on õigus määrata maksustatav väärtus, juhul kui ta leiab, et kauba või teenuse maksustatav väärtus on turuhinnast väiksem. Selle seadusepunkti otstarbekus on väga kaheldava väärtusega ja selle rakendamine võib olla väga kaugeleulatuvate tagajärgedega. Äripäevas kirjeldatud juhtum seab kahtluse alla turumajanduslike üldpõhimõtete kehtimise Eesti Vabariigis.
Vabaturumajanduse tingimustes on turuhind igasugune hind, millega teevad tehingu sõltumatud turuosalised. Turuhinnast erineva hinnaga tehinguid võib ette tulla, kui neid teevad seotud või sõltuvad osapooled, näiteks ettevõte ja tema juhtkonda kuuluv isik, omavahel kapitali kaudu seotud ettevõtted, äriettevõte ja kõrge riigiametnik jne. Viimase puhul tuleks tähelepanu pöörata pigem korruptsioonivastase seaduse sätetele.
Igasuguse äritegevuse eesmärk on saada kasumit. Tahtlikult enesele kahju tekitamine kauba müümisega alla turuhinna ei saa olla ühegi äriettevõtte eesmärk. Kui aga maksuametile on antud õigus igasugust teistest odavamalt müümist täiendavalt maksustada, siis on tegemist otseselt turujõudude pärssimisega. Konkurentsi tingimustes arenevad need firmad, kes suudavad oma kaupu ja teenuseid müüa teistest odavamalt.
Kujutame ette olukorda, kus mõne kauba või teenuse turuosas valitsevad kaks või kolm firmat. Neil ei ole raske sõlmida varjatud kartellikokkulepe teatud hinnataseme osas, mis kindlustaks osalistele piisava kasumi. Kui nüüd sellele turule tuleb uus tegija, kes hakkab müüma sama kaupa või teenust näiteks 30% odavamalt, siis põhjustab see turgu valitsenud firmadele kindlasti ebameeldivusi. Nüüd astub mängu maksuametnik, kes kontrollimise käigus tuvastab, et uus firma on müünud oma kaupu turuhinnast odavamalt (turuhind on ju 30% kõrgem!) ja määrab täiendava maksusumma. Seda ei ole raske korraldada, eriti kui huvitatud isikud annavad vihje, et niisugune tegevus aitaks täita riigikassat ja paljastada maksupetturit. Kas see ongi nn sotsiaalne turumajandus? Võib-olla ei suuda maksuametnik lihtsalt uskuda, et midagi on võimalik ka odavamalt müüa.
Kui kirjeldatud seadusesätet laialdasemalt rakendada, siis on väga problemaatiline korraldada odavaid väljamüüke, mille põhjuseks võib olla näiteks asjaolu, et ettevõtja tahab vabaneda kaubast, mille realiseerimise lõpptähtaeg hakkab lähenema, või liigseid hoiukulusid põhjustavatest lattu seisma jäänud kaupadest. Ettevõtja ei tee odavat väljamüüki sugugi selleks, et riigile vähem käibemaksu maksta või et ta oleks üleüldse altruistliku meelelaadiga. Ettevõtja peab niimoodi toimides silmas ikkagi omakasu. Kui tarbija on sellest huvitatud, siis on tegemist vastastikku kasuliku tehinguga: tarbija saab vastuvõetava hinnaga seda, mida ta vajab ja ettevõtja võidab kas suurema käibe pealt või saab ta lihtsalt ära hoida suurema kahju.
Äripäeva artiklis kirjutati, et vastava maksuseaduse punkti eesmärk on vähendada maksupetturlust. Kahtlemata võib niimoodi talitades saavutada teatud edu maksupetturlusega võideldes, kuid kas selle eest makstav hind ei ole mitte liiga kõrge?
Seotud lood
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele