Ministeeriumi kantsleri Jaan Rüütmanni sõnul ei teinud Leemets oma ameti ajal küll suuri apse, aga haigekassa vajab temast radikaalsemat juhti.
Rüütmanni sõnul oli Leemetsal aastane tööleping ja ta ise soovis ära minna juunis.
«Oleks võinud natukene julgemalt otsustada,» iseloomustas Rüütmann haigekassa direktori tegevust. «Tal oli ilmselt raske reforme ellu viia, sest reformide elluviija on tahes tahtmata halb inimene.» Üks põhjus, miks haigekassa uut juhti vajab, on Rüütmanni sõnul selle liigne raviasutustekesksus, selle asemel, et keskenduda kindlustatutele.
Kantsleri sõnul on kulutuste kokkuhoiu nimel vaja vähendada haigekassade arvu, piisaks mõnest haigekassast Eesti peale. Hiiumaal näiteks on haigekassa tööpiirkonnas vaid 11 000 kindlustatut, märkis Rüütmann.
Ta sõnas, et haigekassade ülalpidamiskulud peaksid tulema riigieelarvest, mitte ravikindlustusmaksust. Sel aastal läheb haigekassa ülalpidamiseks pisut üle 1% ravikindlustusmaksust.
Keskhaigekassa direktor Toivo Leemets kommenteeris oma lahkumist, et varem või hiljem oleks ta niikuinii ameti maha pannud. «Kokkuvõttes lahkun ametist 1. mail. Algatus tuli ministeeriumi poolt. Ametlikku põhjust nagu polnudki,» sõnas ta ja arvas, et läheb tagasi tööle Rakverre, kus ta enne keskhaigekassasse tööle asumist töötas Lääne-Viru haigekassa direktorina.
Võimalikult pea kuulutab sotsiaalministeerium välja konkursi uue peadirektori leidmiseks. Praegu on ministeerium teinud ettepaneku keskhaigekassa töö juhtimiseks 28aastasele keskhaigekassa koolitusjuhile Maris Jessele. Jesse on lõpetanud Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja tegeleb maailmapanga tervishoiuprojektiga.
«Otsustasin pakkumise vastu võtta, sest tegemist on esialgu kohusetäitja ametiga,» ütles Jesse. «Enne ametisse astumist ma meelsasti ei ütleks, milliseid muudatusi teeksin.»
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.