Firmad esitavad sageli arveid, millele on märgitud umbes selline tekst: «Maksetähtaeg 7 päeva. Viivis 0,1% päevas». Mõne maksuameti revidendid käsitlevad sellist märget tekkepõhise raamatupidamise arvestamise alusel tuluna, mis kuulub maksustamisele sõltumata sellest, kas viivis laekus või mitte. Näiteks kui arvel kajastatud kauba või teenuse hinnaks on koos käibemaksuga miljon kr ja selle tasumine hilineb 100 päeva, on viiviseks arvutatud 100 000 kr, millelt maksuamet tahab tulumaksu 26 000 kr.
Sageli kirjutavad firmad maksetähtaja ja viivise arvele ühepoolselt tähelepanu juhtimiseks või hoiatuseks. Seega pole sellisel nõudel lepingulist alust. Kui aga arvel märgitud viivis põhineb lepingul või ostja on selle aktsepteerinud allkirjaga, muutub maksuameti nõue seaduslikuks ka siis, kui viivist ei ole tasutud. Seega tasuks maksumaksjatel enne maksuameti ootamatuid revisjone selgitada, kas viivisenõuetel on alust või ei. Kui nõuded on lepingulised, tuleks need kasvõi tulumaksu katteks välja nõuda.
Seotud lood
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.