28. aprill 1997
Jaga lugu:

Kindlustusseltsid loovad petturite andmebaasi

Saar kinnitas, et selline andmebaas saab põhineda üksnes juhtudel, kus pettuse tahtlus on tuvastatud. «Siin on väga kerge libastuda inimõigustele,» märkis Saar. «Ainuüksi kahtluste alusel kedagi arvele võtta siiski ei saa.»

Saar lausus, et andmebaas on vajalik eeskätt kindlustusvõtjate kaitsmiseks, kuna petistele minev raha tuleb just nende taskust.

Eesti Kindlustuse müügigrupi direktori Eduard Sauli hinnangul ei ole Eestis veel kujunenud suhtumist, et kindlustuspettur on täpselt samasugune kurjategija kui see, kes poest kaupa varastab.

Saul ütles, et pettuste vähendamiseks valmistab Eesti Kindlustus ette reaalajas ühendust kõigi 17 esinduse vahel. «Peame tundma isikuid, kellega on olnud kindlustusalaseid probleeme või kes on sõlminud sarnaseid kindlustuslepinguid erinevates kohtades,» lausus Saul.

Rahvusvahelistel eksperthinnangutel on keskmiselt 10% kahjukäsitlusjuhtudest seotud pettustega, ütles Taivo Saar. «Pole mingit alust arvata, et Eestis oleksid asjad kuidagi teisiti,» lausus Saar.

Eesti Kindlustuse jurist Piret Jõhvik nentis, et kohtuni jõuab väga vähe kindlustuspettusi. Jõhviku sõnul oli Eesti Kindlustusel möödunud aastal vaid kolm kohtuasja, milles tuvastati pettus. Nende hüvitustaotluste kogusumma oli 58 000 krooni.

Jõhvik ütles, et kõige rohkem pettusi tuleb ette liikluskindlustuses ning väljapetetavad summad on suhteliselt väikesed. «Petturid tunnevad väga täpselt kahjukäsitlusprotsessi ja teavad piiri, milleni kahjude hüvitamist otsustavad seltside kohalikud esindused,» selgitas Jõhvik.

Taivo Saare kinnitusel ei jõua suur osa kindlustuspettustest kohtuni põhjusel, et seltsid saavad nendele ise jälile ning lihtsalt ei maksa nõutavat hüvitust välja.

Eesti Kindlustuse peadirektor Ivar Virkus märkis, et mõiste «kindlustuspettus» tänini Eesti seadustes puudub, mistõttu kõik sellised kuriteod saab paigutada üksnes kriminaalkoodeksi kelmuse-paragrahvi alla. «Lähiajal esineb kindlustusseltside liit initsiatiiviga viia kriminaalkoodeksisse eraldi paragrahv kindlustuspettuste kohta,» ütles Virkus.

Tema sõnul ei ole kindlustusseltsidel erilist lootust, et seaduseandja lubab kindlustuspettuste uurimisel jälitustegevust. «Eradetektiiviseaduse eelnõus on sellekohane võimalus küll ette nähtud, kuid ilmselt võetakse see menetluse käigus välja,» lausus Virkus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum