28. aprill 1997
Jaga lugu:

Ladvikust

Paaril kolmel kuul on Eesti poliitikaladvikusse kuuluvad inimesed suutnud silma paista sedavõrd ebamääraste mõttearendustega või seisukohtade puudumisega, et paratamatult jääb mul kui heausksel televaatajal üle arvata...riiki on tabanud üldine stagnatsioon. Selgete mõtete väljendamise asemel on tipp-poliitikud hakanud ajama demagoogilist joru.

Kui põllumajandusminister Andres Varik pühapäeval saatesse «Suures plaanis» rääkima oli lubatud, võis aimata, et ta siis ka kaitsetollidest räägib.

Kogu selle pika aja vältel, mil Varik eetris oli, ei suutnud ta lihtsalt, konkreetselt ja arusaadavalt öelda, kas ta soovib, et rakendataks kaitsetolle, või soovib ta midagi muud. Arusaamatuks jäi üldse, kelle huve ta esindab. Veel mõni aeg tagasi, riigikogu liikmena, oli tema seisukoht selgem.

Hiljutises Eesti Televisiooni saates «Otseliin» esinenud riigikogu esimees Toomas Savi oskas tubaka reklaami teemat käsitlenud vestluses öelda vaid, et see (tubaka reklaam) tuleb ära keelata, kuna tubakatooted on kahjulikud tervisele. Kogu ülejäänud Savi jutt meenutas tagurlikku seletamist, millest võis aru saada, et ta tegelikult ei mõista, millest tegelikult üldse jutt käib.

Elukutseliselt (reformierakondlasest) poliitikult oodanuks tunduvalt põhjalikumat asjatundmist seadusloome ja seaduste rakendamise kohta. Ametisse astumisel, paar aastat tagasi, oli Savi jutt helgem.

Lõpetuseks võiks meenutada, et ajakirjandusega ennast sinapeale sättiv peaminister Mart Siimann suutis rääkida taasiseseisvunud Eesti peaministritest kõige ebamäärasemat juttu, kui temalt küsiti Tiit Vähi Moskvas käigu kohta. Tõepoolet tundub, et riigi ladvik on igapäevases rutiinis parandamatult stagneerunud.

Mõtteerksust on eespool nimetatud näidete taustal igal juhul raske loota.

Jaga lugu:
Hetkel kuum