Ajakirjandus sai ajapikendust

«Mart Opmann kinnitas, et ministeerium töötab välja eelnõu, mille järgi ettetellitava ajakirjanduse käibemaksu nullmäär jätkub,» sõnas ajalehtede liidu tegevjuht Tarmu Tammerk. «Jõudsime järeldusele, et pole mõtet seda mingi tähtajaga siduda,» lisas ta.

Tammerk ütles, et sellekohane eelnõu töötati välja Euroopa Liidu riikide eeskujul, kus käibemaksu harmoniseeritakse. Tegelikkuses ei täida aga väga paljud liikmesriigid Euroopa komisjoni direktiive, mis nõuavad käibemaksu tõstmist standardmäärani, lisas ta. Praktika järgi maksustatakse mitmes riigis nii ettetellitavat ajakirjandust kui ajalehtede ja ajakirjade üksikmüüki nullmääraga, kinnitas Tammerk.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made on arvamusel, et käibemaks vajab diferentseerimist. Ta leiab, et ajaleht on kaup ja peaks seetõttu kuuluma maksustamisele. «Ajakirjade käibemaks võiks olla kõrgem, ajalehtedele madalam,» lausus Made.

Eelmise aasta juunis võttis riigikogu vastu käibemaksuseaduse muudatuse seaduse, mille kohaselt ettetellitud väljaannetele ostetud kaupadelt ja teenustelt ei saa enam käibemaksu tagasi arvestada. Varasema käibemaksu nullmäära asendamine käibemaksuvabastusega tähendas väljaannetele kuni 2,5 miljoni krooni suurust lisakulutust.

Ajalehtede liidu ja rahandusministeeriumi sügisel toimunud läbirääkimiste tulemusel lükkus käibemaksuseaduse perioodilisi väljaandeid puudutava sätte jõustumine edasi kuni 1. jaanuarini 1998.