6 mai 1997

Tartu vananes panga ehitusega

Enne Forekspanga Lõuna-Eesti keskuse ehitamist pidi tellija ehitusplatsil oma kulu ja kirjadega arheoloogilised kaevamised läbi viima. Kulutati palju aega ja raha, kuid saak oli rikkalik.

Tulevase pangahoone asukohast saadi üle 2000 arheoloogilise leiu. Nende järgi oli praeguse Forekspanga asukohal hoonestus juba seitsmendal sajandil ehk neli sajandit varem, kui seni Tartu asutamist dateeriti. Tellijale kurvemaks pooleks oli arheoloogiliste kaevamiste poolemiljoniline maksumus (seaduste järgi peab kulud kandma ehituse tellija) ja kaevamistele kulunud suvine ehitushooaeg.

Tartu muinsuskaitse nõukogu nõudis ka, et uue hoone tagant peab tervenisti paistma vana Mattiiseni trükikoda. Kokkuleppel riigi muinsuskaitseametiga sai tellija aga maja ehitada nii suure, et näha on vaid pool trükikoda. Ometigi tuli hoone ehitada soovitust seitse meetrit lühem. «Arvatavasti tekib sinna trükikoja hoovi eksklusiivne õllekas,» on Kaseväli & Co juhatuse esimees Andres Kaseväli mures mahajäetud hoone naabruse pärast. Tartu muinsuskaitse nõukogu esimehe Romeo Metsallika kinnitusel on ka trükikojale siiski koostatud rekonstrueerimisprojekt.

Rand & Tuulbergi projektijuht Priit Vakman hindab maja juures lahendust, kus tehniline korpus (ka katlamaja) on viidud paigutuse otstarbekuse mõttes keldri asemel katusekorrusele. Õnnestunuks peab ta ka Tartu oludes esmakordselt kasutatud keraamiliste plaatide fassaadisüsteemtehnoloogiat. Ehituslik kallidus tasub ära tulevases ekspluatatsioonis.

Hetkel kuum