Programm

Peaminister Mart Siimanni valitsus on välja tulnud kiiduväärt valitsusprogrammiga, mis peaks likvideerima pea kõik Eesti riigi puudused ning muutma selle ideaalriigi mudeliks.

Valitsusprogrammi suurem puudus on selle üldsõnaline paljulubavus. Tõsi, konkreetsete sammude ja ettepanekutega peavad välja tulema ministeeriumid.

Peaminister Mart Siimann on oma konkreetsust juba tõestanud. Ta kaotas mõttetu euroministri koha; regiooniti kehtestatava tulumaksu vabastusega saab sisu sõnakõlks regionaalpoliitika; ka siseministeeriumisse on ta lõpuks leidnud karmi käega mehe.

Kas peaministril jätkub konkreetsust ka valitsusprogrammi elluviimisel või jääb see paberiks, mis räägib kiirenevast tõusmisest ja arenevast suurenemisest?

Loosungeid on paremale ja vasakule loopinud ka Vähi eripalgelised valitsused, nii et selle suuna jätkamises poleks midagi uudset. Selle taustal on Siimannil eriti suured ?ansid hajutada müüt temast kui Kass Mesimokast või Neutraalsest Kardinalist.

Kui ta seda, mida juba Vähilt nii kaua oodati, ei tee, võib kindel olla, et opositsioonikahurid hakkavad paukuma. Kui vaatamata lubadustele minnakse maksukoormuse tõstmise teed, võib 1998. aasta eelarve jääda kinnitamata.

Et Koonderakond ja maamehed hakkavad vastutama ka Eesti võimaliku mittepääsemise eest Euroopa Liitu, nakatuks Koonderakond enne erakorralisi valimisi ilmselt kollatõppe ega saaks täisverelise mehena neist osa võtta.

Edu saavutaksid mõõdukad, isamaalased ja reformierakondlased, kelle kõrval maamehed hakkaksid mängima taustaviiulit. Kuigi majanduslikult tuleks erakorraliste valimiste vältimine odavam, ei ole põhimõtteliselt vahet, milline stsenaarium käivitub. Valikuvõimalus jääb Mart Siimannile.