Personalist johtuvate kadude olulisemaks allikaks peetakse kaupade ja raha puudulikku arvestust.
Kaupade kodeerimine annab võimaluse kaupade müüki täpselt arvestada ning kontrollida hinnakujundust. Kõik müüdavad tooted tuleks varustada müügikoodiga, milleks üha enam kasutatakse tootja poolt pakendile trükitud vöötkoodi. Selle puudumisel trükitakse ja paigaldatakse vöötkoodiga etikett kaupluses või teeb seda kohalik hulgimüüja. Kui kaupmehel ei ole vöötkoode lugevat kassasüsteemi, võib väiksemates poodides kasutada tavalisi hinnaetikette, millele peale hinna markeeritakse ka kauba müügikood (2--3kohalise numbrina). Ka suhteliselt odavatel kassaaparaatidel on piisavalt suur mälumaht, et salvestada mõnesaja toote müügikoodid ning -hinnad. Parematel kassaaparaatidel on hinnamuutuste teostamine müüja jaoks piiratud, seda saab teha ainult kassavõtit või parooli omav isik.
Kaupade müümine koodide abil vähendab kadusid, mis tulenevad müüjate eksimustest hindade sisestamisel. Kasutades hinnamäluga kassaaparaate või kassasüsteeme, saab kaupmees täpselt teada, millist kaupa, kes ja kui palju on müünud.
Kaupade ja raha liikumisest täpsema pildi saamiseks oleks tarvilik varude arvestus. Kassasüsteemid võimaldavad kontrolli alla võtta kaupade hankimise, varude kujunemise ning kogu müügiprotsessi. Kaupluse kassasüsteemist saab tavaliselt infot iga toote laoseisu kohta. Võrreldes andmeid inventuuri tulemustega, saab selgitada ning vaatluse alla võtta kaduma kippuvad kaubad. Õigeks varude arvestuseks tuleb kontrollida hankija poolt saadetud kaubakoguseid ning tagada saatelehtede õige sisestamine arvutisse.
Kaupmehel oleks kasulik endale selgeks teha kassaaparaatide ja müügisüsteemide tehnilised võimalused mitmesuguste müügitoimingute piiramiseks.
Kriitilised operatsioonid kadude vähendamisel on personali poolt käsitletavad hinnamuutused, allahindlused, tootetagastused, kassaaruannete «nullimised». Korralikematel kassaaparaatidel on nimetatud operatsioonid piiratud erinevate kassavõtmete või paroolidega, mis jaotatakse vastavalt täitja volitustele kaupluses (müüja, administraator, juhataja). Seega oleks mõttekas personalile (müüjad, kassapidajad) anda ainult neile lubatud müügioperatsioonide sooritamine.
Tänapäevased kassasüsteemid võimaldavad kontrolli all hoida sularaha liikumist ning pidada vastavat arvestust.
Vahetuse alguses saadud sularaha, vahepeal ära antud ning vahetuse lõpuks kujunev rahasumma on kassasüsteemides täpselt fikseeritav. Iga toimingu kohta väljastab korralik kassaaparaat ka t?eki, millele raha üleandja ja vastuvõtja tavaliselt alla kirjutavad. Niinimetatud kassaaruanne, mis trükitakse vahetuse lõpus, annab juhatajale muu hulgas täpse ülevaate sularahaga toimunud operatsioonidest.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?