Erki Pogoretski: AI suurim äriline väärtus sünnib vanu tööviise muutes
Tehisintellektist räägitakse sageli kui tehnoloogiast, mis aitab ettevõtetel kiiremini töötada, kulusid vähendada ja konkurentidest ette jõuda. Kõik see on oluline, kuid ainult kiirusele ja kulude kokkuhoiule keskendudes võib suurem võimalus jääda märkamata. Kui üks ettevõte kasutab AId e-kirjade kiiremaks kirjutamiseks, teine aga mõtleb selle abil ümber kogu oma töökorralduse, võivad nende tulemused olla üsna erinevad, kirjutab Telia Eesti analüütika, AI ja infovarade juht Erki Pogoretski.
“AI kasutuselevõtt võib alata ühest töötajast ja ühest heast ideest. Kuid ettevõtte konkurentsivõime sõltub sellest, kas need ideed muudavad ka organisatsiooni toimimist,” kirjutab Telia Eesti analüütika, AI ja infovarade juht Erki Pogoretski.
Foto: Telia Eesti
Suurem konkurentsieelis tekibki seal, kus uus tehnoloogia paneb vaatama kriitiliselt üle senised tööviisid, protsessid ja isegi selle, kuidas ettevõte kliendile väärtust loob. Selleks on vaja enamat kui uusi tööriistu. Vaja on inimesi, korras andmeid, läbimõeldud turvalisust ja arusaama sellest, millist kasu AI ettevõttele tegelikult toob.
Kõik algab inimestest
OECD 2026. aasta raport „AI and Skills“ toob välja, et vajalike oskuste puudumine on üks olulisi takistusi AI kasutuselevõtul. See on mõistetav: tehnoloogia võib olla kõigile kättesaadav, kuid selle võimaluste märkamine ja kasutamine sõltub inimestest.
Kõik töötajad ei pea olema AI-eksperdid. Küll aga võiks igaüks osata märgata, milliseid oma töö osi saaks tehisaru abil lihtsamaks või tulemuslikumaks muuta. Üks inimene leiab võimaluse koostada kiiremini koosolekute kokkuvõtteid, teine analüüsib mahukaid dokumente, kolmas automatiseerib korduvat aruandlust. Üksikute töötajate headest ideedest sünnib ettevõttele väärtus aga alles siis, kui need jõuavad ka teisteni. Oluline on anda aega, julgustada katsetama ja kogemusi jagama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka koolitustel on oma roll. Näiteks on Eesti.ai Arunädala tasuta töötoad mugav võimalus kollektiivselt teadmisi täiendada. Ka Telia korraldab Arunädalal praktilise veebikoolituse, kus tutvustame AI kasutamise võimalusi igapäevases kontoritöös.
Suurem muutus ei sünni üksikutest kiirematest tegevustest
Ettevõtetes algab AI kasutuselevõtt sageli üsna praktilistest asjadest. Näiteks kasutatakse seda e-kirjade koostamiseks või dokumentide analüüsimiseks. See on loomulik algus, kuid ei tähenda veel muutust ettevõtte toimimises.
Kui AI kirjutab koosoleku kokkuvõtte viie minutiga varasema poole tunni asemel, on see tore. Hoopis suurem väärtus tekib siis, kui AI aitab kokku koguda varasemad kokkulepped, leida lahendamata küsimused, valmistada ette järgmise kohtumise ja suunata tegevused õigete inimesteni. Sel juhul ei muutu kiiremaks ainult üks ülesanne, vaid kogu protsess.
Üksikute töötajate headest ideedest sünnib ettevõttele väärtus aga alles siis, kui need jõuavad ka teisteni. Oluline on anda aega, julgustada katsetama ja kogemusi jagama.
McKinsey hiljutine uuring näitas, et ettevõtted, kes on suutnud AIst suuremat ärilist väärtust välja võtta, on põhjalikult ümber kujundanud oma töövood. See on oluline teadmine, sest tavaliselt kipume uut tehnoloogiat rakendama olemasoleva töökorralduse sees, mitte küsima, kas senine viis üldse kõige mõistlikum on.
Kus jääb töö kõige sagedamini seisma? Millised tegevused nõuavad tarbetult palju käsitsi sekkumist? Kus liigub sama info korduvalt inimeste ja süsteemide vahel? Kas mõni tööetapp on üldse vajalik? Need küsimused võivad viia lahendusteni, kus mõni senine tegevus kaob, mitu sammu ühendatakse või liigub vastutus hoopis teistmoodi. Just siin võib peituda AI suurim äriline väärtus.
Ilma korras andmeteta ei sünni head tulemust
AI on täpselt nii hea, kui hea on info, mille põhjal ta töötab. Enamikus ettevõtetes on teadmised laiali Excelites, e-kirjades, infosüsteemides ja töötajate peas. See ei pruugi igapäevatöös alati probleeme tekitada, sest inimesed teavad, kellelt õiget infot küsida või millist süsteemi usaldada. AI jaoks on selline killustatus aga tõsine takistus. Näiteks võib AI koostada müügijuhile eksitava kliendiülevaate, kui üks süsteem näitab lepingut aktiivsena ja teine lõpetatuna. Tehisaru ei pruugi vastuoluliste andmete puhul teada, milline neist on õige.
Andmete ajakohasus, usaldusväärsus ja loetavus muutuvad AI laiemal kasutamisel järjest olulisemaks. Samuti peab olema selge, kes nende kvaliteedi eest vastutab. See ei ole IT-osakonna küsimus, vaid osa ettevõtte juhtimisest.
Katsetamisvabadus vajab selgeid piire
AI kasutuselevõtuga kaasnevad ka riskid, mis ei pruugi töötajale alati nähtavad olla. Kui inimene laadib avalikku AI-assistenti kliendi hinnapakkumise koos kontaktandmetega, võib ta teha seda täiesti heas usus. Ta tahab lihtsalt oma tööd kiiremini teha. Samal ajal liigub info ettevõtte enda süsteemidest välise teenusepakkuja keskkonda ning selle töötlemisele kehtivad juba teenusepakkuja tingimused.
See ei ole hüpoteetiline oht. Käesoleva aasta oktoobris ilmnes näiteks, et Panasonicu töötajad olid laadinud välisesse AI-teenusesse faili, mis sisaldas ligi 335 000 töötaja, endise töötaja ja nende pereliikme isikuandmeid. Ehkki andmete väärkasutamist ei tuvastatud, oli tundliku info jagamine ikkagi tõsine turvaintsident.
Risk võib peituda ka ettevõtte enda sees. Kui ligipääsuõigused on liiga laiad, võib AI teha töötajale leitavaks info, mida ta tegelikult näha ei tohiks, näiteks personalidokumendid või tundlikud kliendiandmed.
Käesoleva aasta oktoobris ilmnes näiteks, et Panasonicu töötajad olid laadinud välisesse AI-teenusesse faili, mis sisaldas ligi 335 000 töötaja, endise töötaja ja nende pereliikme isikuandmeid. Ehkki andmete väärkasutamist ei tuvastatud, oli tundliku info jagamine ikkagi tõsine turvaintsident.
AI võimalused ja turvalisus peavad käima käsikäes. Ettevõtetel tuleb leida tasakaal, kus töötajad saavad uusi võimalusi kasutada, kuid teavad ka, millised tööriistad on lubatud, mis on info erinevad turvaklassid ja mis põhimõttel on infole ligipääs avatud. Liiga ranged piirangud võivad kasutuselevõttu pidurdada, selgete reeglite puudumine aga tekitada riske, mida oleks saanud vältida.
Oluline ei ole see, kui palju AId kasutatakse, vaid mida sellest võidetakse
AI kasutamise statistika võib olla väga põnev: kes, kui palju ja mida. Need numbrid näitavad küll kasutamise aktiivsust, kuid ei ütle veel kuigi palju tegeliku mõju kohta. Hoopis olulisem on vaadata, kas töö saab kiiremini tehtud, kas vigu on vähem, kas klient saab paremat teenust või kas ettevõtte müük kasvab. Teisisõnu, kas AI kasutamine muudab midagi, mis on ettevõtte või kliendi jaoks päriselt oluline.
Näiteks kasutame Telias Teele-nimelist AI-kõnerobotit. Meie jaoks ei ole peamine küsimus, kui palju kõnesid robot vastu võtab, vaid kas klient saab oma küsimusele ammendava vastuse. Kõnede arv on küll üks mõõdik, kuid tegelik väärtus selgub sellest, mida klient sellest võidab.
AI kasutuselevõtt on alles algus
AI kasutuselevõtt võib alata ühest töötajast ja ühest heast ideest. Kuid ettevõtte konkurentsivõime sõltub sellest, kas need ideed muudavad ka organisatsiooni toimimist. Uus tehnoloogia ei tee muutust ettevõtte eest ära. Ettevõtetel on valida: kas kasutada AId selleks, et teha senist tööd kiiremini, või mõelda läbi, kuidas luua selle abil rohkem väärtust. Esimene võimalus annab ajavõidu. Teine võib muuta kogu ettevõtte toimimist ja äriedu.
Eesti.ai Arunädala raames korraldab Telia 20. novembril kell 13–14 tasuta veebitöötoa „AI tööpäev: kuidas teha sama töö kiiremini ja paremini?“. Vaatame praktiliste näidete abil, kuidas Microsoft Copilot aitab valmistuda koosolekuteks, töötada dokumentidega ja automatiseerida korduvaid ülesandeid. Õpitavad töövõtted sobivad ka teiste AI-assistentidega. Varasem AI-kogemus ega tasuline litsents pole vajalik.