Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinnfilm muudab kuju
Selle aasta alguseks oli Tallinnfilmi kahjum 4,3 miljonit krooni, maksuvõlgnevusi ja tasumata intresse oli kogunenud 4,7 miljoni krooni eest. Tagasimaksmata oli ka riigilt saadud laen 140 000 krooni. Tallinnfilmi ainus filmitoodang on igakuine Eesti Kroonika.
Eelmisel aastal teenis Tallinnfilm peamiselt ruumide ja filmitehnika rentimisest. Tallinnfilmi bilansis olevate hoonete 11 900ruutmeetrisest üldpinnast oli aasta alguseks välja renditud 56 protsenti.
Tallinnfilmis läbi viidud riigikontrolli revisjoni otsuse kohaselt oli filmifirma valitsuse määrust eirates andnud vara rendile enampakkumist korraldamata. «Kui jagada ruutmeetritega läbi, oli keskmine renditasu 20--30 krooni ruutmeeter kuus, mis ei ole just eriti palju,» märgib peakontrolör Kõrge.
Mitmed rendilepingud olid tema sõnul sõlmitud Tallinnfilmile ebasoodsatel tingimustel. Pärast ruumide ja võttetehnika rendileandmist aktsiaseltsile Filmservice oli Tallinnfilm ostnud sellelt firmalt teenuseid tema kehtestatud hinnaga. «Riigi äriühing ei saa anda nii võttetehnikat kui ruume rendile ja osta seejärel rentniku käest Eesti Kroonika tegemiseks teenust,» leiab Jüri Kõrge.
Aasta tagasi tegi kultuuriministeerium Tallinnfilmi peadirektoriks asunud Jüri Tallinnale kohustuseks teha selgeks ettevõtte tõeline olukord. Osa vara müügi ja otstarbeka väljarentimisega peaks Tallinnfilm peadirektori sõnul võlgadest vabanema. Kindel on see, et Tallinnfilm müüb maha Murde tänaval asuva autobaasi, lausub Tallinn. Maha võiks müüa ka Hiiul asuva võttepaviljoni, sest vajadusel saab kasutada Soome või Läti võtteplatse, aga kui Eesti filmikunstil läheb paremini, tuleb viie aasta pärast uus paviljon ehitada, lisab ta.
«Kui võlaintressid jäävad jõusse, on Tallinnfilmi aktsiate üleandmine sihtasutusele farss,» sõnab kultuuriministeeriumi nõunik Enn Rekkor. Tema sõnul tekitas ettevõttele võlad valitsus kinosüsteemi reformimise käigus. Rekkor väidab, et algselt Tallinnfilmile mõeldud raha jaotati teiste kultuurivaldkondade vahel ära, võlad jäid aga Tallinnfilmi kaela.
Segane on Tallinnfilmi aktsiakapital, sest riikliku aktsiaseltsi loomisel 1992. a määrati ettevõtte aktsiakapitali suuruseks tema põhivara maksumus 638 000 kr. Tallinnfilm ei ole esitanud dokumente, et nad on otsustanud aktsiakapitali suurendada, kuid ettevõtte majandustegevuse kontrollimisel oli bilansis riigikapitali suuruseks näidatud 2,7 mln kr, ütleb Jüri Kõrge. «Ilmselt on aktsiakapitalile liidetud põhivara ümberhindamisest tingitud hinnatõus,» lisab ta.
Kõrge pole näinud äriplaani, kuidas Eesti filmi sihtasutus kasumiga tööle panna. Ta ütleb, et praegu näevad ministeeriumi esindajad võimalust katta võlgnevusi kinnisvara müügi arvel.