2. juuni 1997 kell 22:00

T?ehhi siin ei kordu

T?ehhi kroon on nõrgenenud kuue protsendi võrra pärast eelmisel esmaspäeval tehtud keskpanga otsust lasta krooni kurss vabaks. Selle ajani oli T?ehhi kroon seotud valuutakorviga, millest 65% langes Saksa marga ja 35% USA dollari arvele. T?ehhi Panga infoosakonnast öeldi eile, et on otsustatud siduda kroon edaspidi vaid Saksa margaga, milliseks täpne vahetuskurss kujuneb, polnud eilseks veel selge. Reuteri andmetel arvavad T?ehhi maaklerid, et kroon võib nõrgeneda ka edaspidi.

Kui T?ehhis moodustas jooksevkonto defitsiit 6--7% rahvuslikust koguproduktist (SKP), siis Eestis oli vastav näitaja 10--11%.

Aare Järvani sõnul kasvas T?ehhis eelmisel aastal reaalse tarbimise juurdekasv poole võrra. Eestis Järvan sellist tendentsi ei näe ja meie jooksevkonto defitsiidi taga on suures osas investeeringunõudluse suurenemine. Kui T?ehhis kasvas kiiresti ka eratarbimine, siis Eestis hindas Järvan eratarbimist mõõdukaks.

IMFi esindaja Eestis ja Lätis Dimitri Demekas lisas, et jooksevkonto defitsiit ei anna põhjust krooni devalveerimiseks.

Aare Järvani sõnul ei tohi mingil juhul väita, et Eesti ja T?ehhi rahasüsteemid on sarnased, sest kursid on fikseeritud.

Eesti krooni reaalkurss viis aastat tagasi oli Järvani sõnul 1:2. Seega kroon oli oluliselt alla hinnatud. Praeguseks on vastav suhe umbes 1:6. Allahinnatud kroon andis toodangu eksportimisel ettevõttele võimaluse teenida suuremaid kasumeid.

Aare Järvan kinnitas, et Eesti Pangal ei ole kavas muuta krooni kurssi, juhul kui reaalkurss peaks veelgi tõusma. «Eesti ettevõtted peavad arvestama mujal maailmas kehtivate reeglitega ja aru saama, et ebanormaalselt suurte kasumite aeg on läbi. Konkurentsis püsimiseks tuleb oma töö efektiivsemaks muuta,» lisas ta.

T?ehhis on kurss ühest küljest küll fikseeritud, kuid teisest küljest on avalikult teatatud rahamassi juhtimise eesmärgina ka monetaaragregaati M2, mis fikseerib rahamassi aastaseks juurdekasvuks 10 protsenti. T?ehhi keskpank on pannud pankadele peale välisvaluuta tehingute maksu, 0,25%, samas kui Eesti keskpank kaotas eelmise aasta 1. juulist spread'i eesmärgiga võimaldada raha vaba liikumist.

Hardo Pajula hinnangul sai T?ehhi krooni devalvatsiooni konkreetseks ajendiks T?ehhis kehtestatud impordideposiidi nõue. Selle kohselt tuleb juhul, kui ettevõte kaupu impordib, avada 20 protsendi ulatuses kauba väärtusest intressivaba deposiit. Pajula sõnul töötab see sisuliselt samamoodi kui Eestis planeeritav kaitsetoll.

Asjaomased valitsusringkonnad võiksid aru saada, et T?ehhi ei tegutse majanduspoliitilises vaakumis, lausus Pajula, kõiki majanduspoliitilisi samme jälgivad välisinvestorid väga hoolikalt. «Kui võetakse vastu otsused, mis turule ei meeldi, võib sellele järgneda kiire karistus. Selle taustal tõlgendatakse jutte kaitsetollidest ja progresseeruvast tulumaksust nendes kohtades, kus raha liigutatakse, täiesti üheselt,» ütles ta.

Andres Klaar Eesti Pangast ütles, et T?ehhi krooni kriisile aitas kaasa ka nn vaut?eritel põhinev erastamissüsteem, kus ettevõtted jagati inimestele laiali. Sellisel meetodil erastati ligi 74% ettevõtetest. Selline erastamismudel andis küll olulise edu teiste Ida-Euroopa riikide ees erastamise kiiruses, ent kannatas ettevõtete juhtimise kvaliteet.

Järvani sõnul langes sellise erastamisviisiga 70% tööstusest erastamise investeerimisfondide kätte, kes aga ei ole huvitatud pikaajalistest investeeringutest ega ettevõtete konkurentsivõime tõstmisest.

Eestis on erastamisel kasutusel nn Treuhandi süsteem, kus ettevõte erastatakse tuumikinvestorile. Sellega tekib omanik, kes peaks olema huvitatud ettevõtte ümberstruktureerimisest ja selle edaspidisest käekäigust.

Euroopa komisjoni esindaja Andries Brandsma sõnul on Eesti pangandussektori tugevaks küljeks selle kuulumine erakapitalile.

T?ehhis on valitsuse kontrolli all ligi veerand kommertspankade aktsiakapitalist. Valitsuse osalus on olulisem neljas suuremas kommertspangas, mis domineerivad riigi pangandusturul ja kontrollivad suurt osa erastamise investeerimisfondidest.

T?ehhi pangandust ilmestavad Järvani sõnul kriisid väikestes pankades. «T?ehhi keskpank aitas liiga lihtsalt välja majanduslikult suhteliselt vähetähtsaid pankasid, mis paratamatult suurendab pangandussektori ebaefektiivsust,» selgitas Järvan.

T?ehhi kulutas väikepankadele, kelle osa panganduse koondpildis moodustas umbes 5%, eelmisel aastal ligi 2% SKPst, mis Eesti tingimustes tähendab umbes 1 mld krooni. Järvani sõnul on see summa, mis Eesti Pank on kulutanud kogu tegutsemisaja jooksul.

Hetkel kuum