Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miljonipettused metalliga Eesti Vabariigi nimel

    1993. a septembris võttis Eesti valitsus vastu määruse, millega kaitseministeeriumile anti ainuõigus Venemaa relvajõududelt üle võetud alade ja veekogude puhastamiseks kõlbmatutest mehhanismidest, seadmetest ja vanametallist. Valitsuse määruse kohaselt pidi kaitseministeerium selle ülesande täitmiseks sõlmima lepingud REga Eesti Metallieksport (EMEX).
    1994. a septembris sõlmisid kaitseministeerium ja EMEX lepingu, mis puudutas üksnes Vene armee kasutuses olnud maismaa-alade puhastamist. Kolm kuud varem oli sõlmitud aga leping kolme osapoole, kaitseministeeriumi, EMEXi ja Newt Ltd vahel samadel eesmärkidel. Viimati nimetatud Norra firma omanikke esindas Harald Loe Olsen, kellel, nagu praegu on selgunud, oli ulatuslike võlgnevuste tõttu keelatud tegeleda ettevõtlusega Norras ja Soomes.
    1994. a novembris otsustati kolmepoolset lepingut täiendada kaitseministeeriumi ja Newt Ltd vahelise lisaleppega. Kaitseministeerium võttis endale kohustuse kindlustada Newt Ltd ruumidega ja vajadusel ka tööjõuga. Eraldi kokkuleppes määrati kindlaks tööde maksumus.
    Eestis kogutud vanametalli müügist saadud rahast jäi 96 protsenti Newt Ltd-le, neli protsenti pidi laekuma kaitseministeeriumi arvele. EMEX lubas erafirmat aidata tasuta metalli väljaviimisel Eestist.
    1994. a oktoobris registreeriti Tallinnas Newt Eesti AS, mille 50 protsenti aktsiatest kuulus Norra firmale Newt Ltd. Võrdselt 25 protsendiga said aktsiaseltsi omanikeks eraisikud Viktor Väli ja Indrek Haavel. Newt Eesti peadirektor Viktor Väli esitas Hoiupangale taotluse 576 000 USA dollari suuruse laenu saamiseks. Pank ei pidanud firmat aga krediidivõimeliseks.
    Seejärel otsis Väli üles oma kunagise äripartneri Sergei Filimonovi, kes juhtis kaubandus- ja vahendusfirmat Mascott. 27. detsembril 1994 sõlmisid Newt Eesti ja AS Mascott laenulepingu miljoni USA dollari peale, mille laenuvõtja kohustus tasuma kolme aasta jooksul.
    Filimonovi sõnul andis ta nii suure summa laenu üksnes seetõttu, et Newt Eesti tegutses lähtuvalt valitsuse määrusest ja kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingust. Peale selle tekkisid Tallinna miinisadamasse uhked metallilõikeseadmed, mis, nagu Filimonovile kinnitati, osteti laenuraha eest. Hiljem selgus, et lõikeseadmed olid liisitud ja läksid tagasi liisingufirma kätte.
    Newt Eesti tegevusega kursis olevad inimesed kinnitavad, et kõrvuti sõjalaevade tükeldamisega alustas ettevõte ka Eesti-siseselt metalli kokkuostu, mis seaduse järgi kuulub üksnes EMEXi pädevusse. Kokkuostetud metalli aitas Eestist välja vedada EMEX.
    Newt ei saanud meieta metalli välja viia, on varem väitnud endine EMEXi peadirektor Robert Lepikson. Sellepärast lepitigi kokku, et EMEX deklareerib Newti metalli, kinnitas ta.
    Lepikson on väitnud, et ta läks kaitseministeeriumi kantslerina ka Newtiga tülli, kuna välisosalusega firma hakkas tükeldatud laevametalli pähe ka merepoisid välja vedama. Paldiskist kadus kümneid tuhandeid poisid, kinnitas Lepikson.
    «EMEX ei teadnud sellest midagi ega saanud selle eest pennigi, meie osa oli vaid deklareerida,» väitis Lepikson.
    Eelmise aasta mais lõpetas Newt tegevuse Eestis. Harald Loe Olseni jäljed viisid 1997. a alguses Kaliningradi, kus ta üritas samalaadset äri ajada, ent sealsed partnerid said õigel ajal jaole, kellega tegu.
    Viktor Väli elab praegu Saaremaal, kus tal on omanimeline aktsiaselts. Indrek Haavel tegeleb Balti laevaremonditehase juures metalliäriga.
    Sergei Filimonov on otsinud kontakti kõigi Newt Eesti osanikega ja on nad ka kätte saanud. Nii Olsen, Väli kui Haavel on kinnitanud, et neid peteti.
    Tagantjärele on Filimonovile selgitatud, et Newt Eesti oli ilma varata firma. Kogu metallimüük käis Norras registreeritud Newt Ltd kaudu. Metalli veeti Eestist Hispaaniasse ja Hollandisse.
    Kaitseministeeriumile esitatud dokumentide järgi müüs Newt Ltd EMEXi kaudu vanametalli 10,6 mln krooni eest. Arvatavasti on tegelik summa oluliselt suurem. Kaitseministeerium pidanuks Newt Ltd ametlikult deklareeritud summast saama lepingujärgsed neli protsenti ehk 424 000 krooni, kuid ministeeriumile laekus vaid 383 730 krooni.
    Peale Sergei Filimonovi tunnevad ASi Newt Eesti vastu huvi ka Tallinna maksuamet ja haigekassa. Maksuametile on Newt Eesti koos viivistega võlgu ligi 550 000 kr, haigekassale 270 000 kr.
  • Hetkel kuum
Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Kriisi asemel näevad ingelinvestorid võimalusi
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Nädala raadiohitid: teekond finantsvabaduseni ja USA panga kokkuvarisemine
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.