Saksa kullatüli lõpetas kompromiss

«Mulle näib, et lahendus on lähedal,» ütles keskpanga juht Hans Tietmeyer. Samas kordas Tietmeyer, et on endiselt kindlalt vastu Bonni algsele plaanile alustada kulla ja valuutareservide ümberhindamist käesoleval aastal ning kasutada vabanevaid summasid kohe riigikassa täitmiseks ja eelarvepuudujääkide katmiseks.

Bonnis arutusel olev uus plaan lükkab tulude ülekandmise valitsusele 1998. aastasse, millega see ei mõjuta Saksamaa 1997. aasta eelarvet. Käesolev aasta on otsustav, kuna just selle aasta andmete põhjal valitakse välja rahaliidu liikmed.

Tietmeyer teatas samuti, et Bonn ja keskpank on absoluutselt üksmeelel selles, et igasugune kullavarude müük on välistatud. Samuti avaldas keskpanga juht lootust, et rahaliit võib siiski plaanipäraselt käivituda, kusjuures «liitumistingimused täidetakse korrektselt».

Kantsler Helmut Kohl asus eile kindlalt kaitsma kriitikatule alla sattunud rahandusministrit ning avaldas samuti veendumust, et rahaliit tuleb. Kohl teatas parlamendi ees kõneldes, et Theo Waigel jääb ametisse ning Saksamaa, kes peab oma 1997. a eelarvekohustuste täitmiseks leidma 19 miljardit marka, suudab kõigest hoolimata Maastrichti lepingu tingimused täita.

«Rahaliidu edasilükkamisel oleks kahjulikud tagajärjed finantsturgudele ning Saksamaa majanduse väljavaadetele eksporditurgudel,» ütles Kohl. «Saksamaa valitsus peab rahaliidu ajakavast ning liitumistingimustest täpselt kinni.»

Kantsler lükkas tagasi opositsiooni ettepanekud korraldada ennetähtaegsed valimised ning taandada ametist rahandusminister.

Kohl ja Waigel kinnitasid ühiselt, et respekteerivad jätkuvalt keskpanga sõltumatust monetaarpoliitika küsimustes, kuid ootavad pangalt respekti ka parlamendi suhtes. Viimasel on õigus teha muutusi keskpanga põhikirjas.

Theo Waigel teatas kulutuste külmutamisest ning korra kehtestamisest, kus kõik miljoni marga piiri ületavad uued kulutused tuleb eelnevalt rahandusministriga kooskõlastada. Samuti loodab Bonn täiendava kokkuhoiu ning erastamisega 1997. a eelarvekohustused korrektselt täita.

Waigeli esialgse plaani järgi, mida täielikult toetas Helmut Kohl, pidi parlament muutma panga põhikirja ning sundima panka seejärel kullavarusid ümber hindama ja maksma valitsusele nn «ootamatu tuluna» 20 miljardit marka. Keskpanga kindel «ei» sundis valitsust otsima muid võimalusi. REUTER-ÄP