• OMX Baltic−0,03%283,88
  • OMX Riga−0,14%875,73
  • OMX Tallinn0,51%1 790,88
  • OMX Vilnius0,33%1 121,49
  • S&P 5001%5 996,66
  • DOW 300,78%43 487,83
  • Nasdaq 1,51%19 630,2
  • FTSE 1001,35%8 505,22
  • Nikkei 225−0,31%38 451,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%105,6
  • OMX Baltic−0,03%283,88
  • OMX Riga−0,14%875,73
  • OMX Tallinn0,51%1 790,88
  • OMX Vilnius0,33%1 121,49
  • S&P 5001%5 996,66
  • DOW 300,78%43 487,83
  • Nasdaq 1,51%19 630,2
  • FTSE 1001,35%8 505,22
  • Nikkei 225−0,31%38 451,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%105,6
  • 09.06.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Huvi Läänemere miljardite vastu

Suurimad taotlused on esitanud Rootsi ehitusfirma Skanska ja energiafirma ABB. Skanska taotleb 261 mln Eesti krooni, et ehitada haigla Riia lähedale.
Kontsern ABB on oma kolmele firmale: ABB Fläkt Industri, ABB Capacitors ja ABB Industrial Systems küsinud 126 mln krooni, et muuta keskkonnasõbralikumaks Põhja-Poolas asuv soojusjõujaam, asendada kondensaatoreid kogu Läänemere piirkonnas ning rajada Tallinnas oma koolitussüsteem.
Kuid on ka väiksemaid taotlusi. Nii on ehitusfirma NCC küsinud 18 mln ühe Läti sadama moderniseerimiseks ning rõivafirma Kurt Kellerman soovib saada 12,6 mln krooni, et jätkata koostööd Vene rõivafirmaga.
Nagu varem teatatud, on pool Läänemere-nõukogu käsutuses olevast 1,8 mld Eesti kroonist mõeldud suurteks keskkonnaprojektideks Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Venemaal. Üle jääb seega 0,9 mld, mida Rootsi firmad on asunud jahtima ja mille jaotamine toimub suvel ja sügisel.
Rootsi valitsus on otsustanud rahade eraldamisel eelistada viit põhivaldkonda: toiduainetööstus, energiasüsteemid, haridus, infrastruktuurid ja keskkond. DI

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 12:49
Tarkvaraarendaja Merada: turvanõrkusi tuleks otsida vähemalt kord kuus
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele