Europreemia

Pakume tööd noorele, kõrgharidusega inimesele, keda ei jäta ükskõikseks stabiilse riigitöö võlu. Eeldame positiivset suhtumist Eesti liitumisse Euroopa Liiduga. Pakume lisaks kindlale kuupalgale ja seadusega sätestatud lisatasudele veel ka preemiat. Umbes säärane kuulutus võib ajalehtedes ilmuda õige varsti. Seda juhul, kui justiitsministeeriumi kantsler Mihkel Oviiri hiljuti televisioonis välja öeldud sõnadel, nagu kavandaks justiitsministeerium lisaboonusesüsteemi ametnikele, kes tegelevad eurointegratsiooniga, tõsi taga on.

Preemia mõte, mida lühidalt võiks euroboonuseks nimetada, on kuuldavasti vähendada ministeeriumide suurt kaadrivoolavust, seda eriti noorte haritud spetsialistide osas, kes erafirmades jõhkralt rohkem teenivad.

Ametnike motiveeritud ja mõtestatud tööst rääkides jõuavad riigiesindajad millegipärast alati lisasoodustuste juurde, olgu need mobiiltelefonid, autod, lisatasud haldusnõukogudes, lisatasu seaduseelnõu väljatöötamise eest jne jne. Nüüd siis on lisandumas eripreemia eurointegratsioonile kaasaaitamise eest.

Rääkimata asjaolust, et veel pole sugugi selged ELiga ühinemise plussid ja miinused ning liitumine üldse ning kahtlusest, kas pole tulemas nn maaboonuseid näiteks maareformiga tegelejatele jne, ei mõista mina, kuidas saab töötajate palgakorralduse üles ehitada lisatasudele. Need võimaldavad ametnikul varjata tegelikke sissetulekuid muu hulgas ka tööandja ees.

Palgasüsteem peab olema lihtne ja kõigile arusaadav. Isegi palgafondi külmutamine võimaldab riigiasutustel tõsta andekamatele töötajatele makstavat tasu. Seda nii täitmata töökohtade arvel kui ametnike arvu vähendamise teel. Ainult et seda ei peaks nimetama mingiks preemiaks, vaid teatud ametikohaga kaasnevatele nõudmistele vastavaks palgaks.