• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üüritõusuks tee lahti

    Eelnõu ühe koostaja, riigi elamuameti juriidilise osakonna juhtaja Ülle Reidi sõnul koosneb praegu üür ainult omaniku tehtavatest kulutustest ja omanik ei saa ruumide väljaüürimisest mingit tulu.
    Eesti korteriühistute liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul lisanduvad eelnõu kohaselt üürisummale hoone kindlustus ja omaniku võetav tulu. Vanas mõistes oli üür makse, mida maksti kommunaalteenuste eest, omaniku tulu ei olnud sinna sisse prognoositud, ütles Jaadla. Eelnõu kohaselt ei tohi omaniku tulu üürilt suureneda enam kui viiendiku.
    Eluruumide väljaüürimine on üks ettevõtluse vorme ja seega peab omanikul olema võimalus tulu saada, selgitas Reidi. See ei tähenda aga seda, et tänasest on üürid vabad, lisas ta.
    Reidi sõnul võivad tulevikus omanik ja üürnik kokku leppida üüri maksmise perioodi, mis võib olla ka kord aastas. Kui perioodi pole lepingus ära näidatud, loetakse tasumise perioodiks kalendrikuu, ütles Reidi.
    Jaadla sõnul on seaduseelnõu kohaselt üürnikul õigus nõuda üüri vähendamist, kui eluruumide kasutamise tingimused või eluruumide seisund halvenesid asjaoludel, mille eest üürnik ei vastuta. Ka võib üürnik nõuda üüri vähendamist, kui on teinud poolte kokkuleppel remonti. Üürniku süül tekitatud kahju tuleb omanikule hüvitada.
    Jaadla sõnul pandi üüri ülemine piirmäär seni paika valitsuse määrusega ja see oli eri linnades erinev. Eelnõu kohaselt antakse üüri piirmäära kehtestamise õigus kohalikule omavalitsusele. Kui üürileandja ja üürnik kokkuleppele jõuavad, võib üür olla kehtestatust ka kõrgem, ütles Jaadla.
    Reidi sõnul saab veel esitada täiendavaid ettepanekuid seaduseelnõu parandamiseks. «Uute lepingute sõlmimisel ei tasu seda eelnõu aluseks võtta,» lisas ta.
    Elamuseaduse muudatused ei laiene füüsilise isiku ehitatud elamule, mis on valminud pärast 20. juunit 1991. aastal.
    Jaadla sõnul esitas korteriühistute liit valitsusele konkreetsed ettepanekud, kuidas saaks elamureformi kiirendada. Olulisemaks pidas Jaadla korteriühistute koolituskeskuse rajamist ja arengukava koostamist aastani 2000.
    Jaadla ütlusel takistab ühistute moodustamist rahanappus. Tallinna linnavalitsus eraldas meile esimeses etapis korteriühistute moodustamiseks 250 000 krooni, et moodustada selle rahaga 70--100 uut korteriühistut, rääkis ta. Nüüd on raha otsas ja lubatud korteriühistud asutatud, lisas Jaadla.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Dalio: kuidas järgmiseks kriisiks valmistuda? Järgmine kriis võib tulla USA-Hiina konfliktist
Maailma suurima riskifondi juht Ray Dalio arvab, et järgmine kriis võib tulla USA ja Hiina vahelisest sõjast, vahendab CNBC.
Maailma suurima riskifondi juht Ray Dalio arvab, et järgmine kriis võib tulla USA ja Hiina vahelisest sõjast, vahendab CNBC.
Bolt plaanib raha kaasata, olla valmis IPOks Ettevõte plaanib värvata "sadu tuhandeid" juhte
Eesti idufirma Bolt kavatseb järgmise paari kuu jooksul kaasata täiendavat kapitali ning olla ühe-kahe aasta jooksul valmis aktsiate börsile viimiseks, rääkis ettevõtte asutaja ja tegevjuht Markus Villig Bloombergile.
Eesti idufirma Bolt kavatseb järgmise paari kuu jooksul kaasata täiendavat kapitali ning olla ühe-kahe aasta jooksul valmis aktsiate börsile viimiseks, rääkis ettevõtte asutaja ja tegevjuht Markus Villig Bloombergile.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.