Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üüritõusuks tee lahti
Eelnõu ühe koostaja, riigi elamuameti juriidilise osakonna juhtaja Ülle Reidi sõnul koosneb praegu üür ainult omaniku tehtavatest kulutustest ja omanik ei saa ruumide väljaüürimisest mingit tulu.
Eesti korteriühistute liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul lisanduvad eelnõu kohaselt üürisummale hoone kindlustus ja omaniku võetav tulu. Vanas mõistes oli üür makse, mida maksti kommunaalteenuste eest, omaniku tulu ei olnud sinna sisse prognoositud, ütles Jaadla. Eelnõu kohaselt ei tohi omaniku tulu üürilt suureneda enam kui viiendiku.
Eluruumide väljaüürimine on üks ettevõtluse vorme ja seega peab omanikul olema võimalus tulu saada, selgitas Reidi. See ei tähenda aga seda, et tänasest on üürid vabad, lisas ta.
Reidi sõnul võivad tulevikus omanik ja üürnik kokku leppida üüri maksmise perioodi, mis võib olla ka kord aastas. Kui perioodi pole lepingus ära näidatud, loetakse tasumise perioodiks kalendrikuu, ütles Reidi.
Jaadla sõnul on seaduseelnõu kohaselt üürnikul õigus nõuda üüri vähendamist, kui eluruumide kasutamise tingimused või eluruumide seisund halvenesid asjaoludel, mille eest üürnik ei vastuta. Ka võib üürnik nõuda üüri vähendamist, kui on teinud poolte kokkuleppel remonti. Üürniku süül tekitatud kahju tuleb omanikule hüvitada.
Jaadla sõnul pandi üüri ülemine piirmäär seni paika valitsuse määrusega ja see oli eri linnades erinev. Eelnõu kohaselt antakse üüri piirmäära kehtestamise õigus kohalikule omavalitsusele. Kui üürileandja ja üürnik kokkuleppele jõuavad, võib üür olla kehtestatust ka kõrgem, ütles Jaadla.
Reidi sõnul saab veel esitada täiendavaid ettepanekuid seaduseelnõu parandamiseks. «Uute lepingute sõlmimisel ei tasu seda eelnõu aluseks võtta,» lisas ta.
Elamuseaduse muudatused ei laiene füüsilise isiku ehitatud elamule, mis on valminud pärast 20. juunit 1991. aastal.
Jaadla sõnul esitas korteriühistute liit valitsusele konkreetsed ettepanekud, kuidas saaks elamureformi kiirendada. Olulisemaks pidas Jaadla korteriühistute koolituskeskuse rajamist ja arengukava koostamist aastani 2000.
Jaadla ütlusel takistab ühistute moodustamist rahanappus. Tallinna linnavalitsus eraldas meile esimeses etapis korteriühistute moodustamiseks 250 000 krooni, et moodustada selle rahaga 70--100 uut korteriühistut, rääkis ta. Nüüd on raha otsas ja lubatud korteriühistud asutatud, lisas Jaadla.