16 juuni 1997

Suuremad maksumaksjad

Vaimustunud maksumaksja on meelsasti kõige rikkam ja tema kurbus on siiras, kui selgub, et ta seda tegelikult pole. Ta tunneb oma edust rõõmu ja loodab, et tulevik on veelgi roosilisem.

Teiste reaktsioon on absoluutselt vastupidine. Nad ajavad meeleheitlikult vastu ja ei taha oma edu kuidagi tunnistada. Oma tulude suurust ei usuks nad vist isegi siis, kui nad hiljem uuesti oma tuludeklaratsiooni näeksid. Nad on ümbritseva suhtes skeptilised ja kardavad röövleid. Edu ja rikkus on neile jutu järgi koormavad.

Inimesed, kes on kõige suurema tulu deklareerinud, ei pea end sugugi alati piirkonna rikkaimaks elanikuks.

Linnamäel elav Läänemaa suurimat tulu deklareerinud pankrotihaldur Hugo Peterson on kindel, et Läänemaal on temast tunduvalt rikkamaid inimesi. «Olari Taal näiteks,» viitab ta Hoiupanga lahkuvale juhile, kes kirjade järgi samuti Oru vallas elab ja seal Eesti esimest eralooduskaitseala loob.

Lääne-Virumaal end miljonäriks deklareerinud Hoiupanga põhjaregiooni direktor Lembit Kaljuvee teenis suurema osa oma tulust Tallinna börsil aktiivselt aktsiaid müües. «Ei usu, et olen kõige jõukam,» möönab Kaljuvee. «Pigem esimeste seas.» Muuhulgas ka Kunda Nordic Tsemendi juhatuse esimehe ametit pidava pankuri hinnangul edestavad teda mitmed kohalikud ärimehed, kelle rikkus peitub kapitalis.

Valgas elav Estreftransservice ASi juht Eduard Koger on oma liidripositsioonis kindel. Ta räägib, et tegudeinimestele, keda ka edu on saatnud, on Valga väikseks jäänud. Nad lähevad Tallinna, mis tundub suur ja ahvatlev.

Valga jääb kitsaks ka Kogerile endale. Raudteevedu ja kaupade ekspedeerimist koordineeriv siberlane tegutseb endise N Liidu territooriumil. Venemaaga suhtlemine sobib talle.

Eesti Kindlustuse lääneregiooni direktor, endine põllumajandusminister Harri Õunapuu peab oma majanduslikku olukorda terve Eesti mastaapides keskmiseks. Suurtalunikuna end maainimestega võrreldes hindab Õunapuu oma majanduslikku seisu heaks. Sel aastal kavatseb Lääne-Virumaa suurim maksumaksja päris palju investeerida.

Kaljuvee sõnul on Lääne-Virumaa inimeste majanduslik seis Eesti keskmisest kõrgem, kuna reforme tehti seal hoogsamalt, majandite abitootmised jäid käiku ja varandust ei tassitud laiali. Kaljuvee juttu tasub uskuda, tema oli sel ajal maavanem.

Teenimisvõimalused maakondades sõltuvad suuresti kaugusest Tallinnast, kus liigub enamus Eestis ringlevast rahast.

Raplamaa inimeste majanduslikku olukorda tõstab Tallinna lähedus, tunnistab Harri Õunapuu. «Hommikul Tallinna ja õhtul tagasi sõites on masin masinas kinni,» kirjeldab ta. Nagu läänes, kus inimesed suurlinnades tööl ja satelliitlinnades magamas käivad. Õunapuu arvab, et kui kellelgi midagi kurta on, siis on ta ise süüdi, et koolis või hiljem midagi tegemata jättis.

Eduard Kogeri sõnul jätab valgamaalaste majanduslik seis soovida. Tööpuudus on suur, helgemad pead lähevad Tallinna, loodusressursid pea puuduvad, loetleb ta põhjusi.

Muuhulgas Makarov Muusik Managemendi pankrotihaldurina tegutsenud Hugo Peterson ütleb Läänemaa inimeste majanduslikku olukorda hinnates vaid, et kes oskab tööd teha, see võib endale kindlustada päris keskmise sissetuleku.

Harri Õunapuu prognoosib sellel aastal oma abikaasaga kahasse deklareeritavate tulude jäämist eelmise aastaga umbes samasse suurusjärku. Hea oleks, kui keegi ette läheks, see näitab rahva jõukuse kasvu, lisab ta.

Eduard Koger enda edus ei kahtle. Ta ei usu, et Valgamaal keegi teda edestaks. Eesti mastaapides mitte eriti kõrget tulu teeniv Koger jätkab edukalt ja firma rahaasjad käivad sirgeid radu pidi. Estreftransservice AS kinkis kevadel miljon krooni Valga staadionile.

Lembit Kaljuvee usub, et väike juurdekasv tuludes sel aastal ikka tuleb, kuid kordadega seda mõõta ei saavat. Kas ta jääb oma piirkonna suurimat tulu deklareerinud inimeseks, sõltub teiste aususest. Kaljuvee nendib, et Eestis on palju õnnetuid, kes elavad teiste maksudest. «Miljoneid veeretades tuleb ka sellele mõelda,» ütleb pankur.

Hugo Peterson on tunnistab ainsana, et sel aastal ei pruugi tema rahaasjad tõusuteed minna. Mu deklareeritav summa tuleb palju väiksem ja sel aastal deklareerib kindlasti keegi minust rohkem, on pankrotihaldur veendunud.

Tuludeklaratsioonide töötlemisega jõuab maksuamet lõpule juulis. Juuni alguse seisuga kohalikest maksuametistest saadud informatsiooni põhjal kõiguvad piirkonniti suurimad 1996. aasta eest deklareeritud tulud 426 000 kroonist Raplamaal 4,5 miljonini Tallinnas.

Poole miljoni piiri ei ületanud Rapla-, Valga- ja Viljandimaa. Hiiumaal deklareeris poolest miljonist veidi rohkem üks inimene. Majanduslikult mahajäänud piirkonnaks peetud Võrumaal deklareeris üks eraettevõtja ligi 800 000 kroonist aastatulu, sama oli summa ka Põlvamaal. Saaremaa jäi maha 135 000 krooniga.

Mitmes maakonnas on esimaksumaksja selja taga tükk tühja maad. Põlvamaa suuruselt teisel üksikisiku tuludeklaratsioonil ulatus summa vaid 973 krooni üle poole miljoni, see on 300 000 krooni vähem kui esimesel.

Kõige drastilisem on olukord Narvas. Suurimast deklareeritud tulust -- 1,84 miljonit -- jääb järgmine maksumaksja maha poolteise miljoni krooniga. Mõned summad on ka veerand miljoni krooni kandis.

Rahandusministeerium on üksikisiku tulumaksu laekumist prognoosides optimistlik ja loodab sel aastal saada 5,1 miljardit krooni möödunud aasta 4,2 miljardiga võrreldes. Esimeste kuude ülelaekumist arvestades rahva sissetulek tõepoolest tõuseb. Juhul kui ausate maksumaksjate osakaal endine on.

Hetkel kuum