Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tasulised telefonid vahendavad tööjõudu
Pealinna tööbüroo juhataja Marko Miitra sõnul helistab neile heal päeval umbes 50 tööotsijat ja pidevalt on vahenduses üle 100 kuulutuse. Klientidel on võimalik büroosse kohale minna, kuid maksta tuleb ka sel juhul. «Telefoni on lihtsalt mugavam kasutada,» leidis Miitra.
Pretensioone helistajate poolt on üle aastase tegutsemise jooksul Miitra sõnul olnud minimaalselt. Miitra räägib, et firma tegutseb ausalt ja ütleb kliendile ka seda, et nemad on vaid vahendajad ja töökohta ei garanteeri. «Pole kedagi petnud ja ei kavatse ka.»
Eha Kesamaa personalivahendusteenust pakkuvast firmast M-elastika ütles, et firmale pole rohkem kui aastase tegutsemise käigus klientidelt pretensioone laekunud. Kesamaa sõnul helistab pärast reklaami ilmumist päevas 5--7 inimest ja nende töösoovid saavad enamasti rahuldatud. Kui andmebaasis sobivaid pakkumisi pole, otsitakse neid ka teistest tööbüroodest.
ASi Taket müügiosakonna juhataja Aarne Reinas ütles, et nemad kasutavad telefoni teel personaliotsingu teenust pakkuva firma tööd meelsasti, kuna muul viisil võib kulutada palju raha, kuid mitte leida paremat kandidaati. Reinase sõnul kasutasid nad varem mitme vahendusfirma teenuseid, kuid jäid hiljem pidama sellise juurde, kes saatis neile tööd otsiva inimese andmed. «Kui firma andis tööotsijale meie telefoni, siis nad muudkui helistasid ja raiskasid meie aega,» ütles Reinas.
Eesti Telefoni kaebuste osakonna juhataja Külli Liivi sõnul laekub 900-seeria telefonidele üle saja kaebuse kuus, kuid personalivahendusteenuseid pakkuvate firmade kohta kaebusi esitatud pole.
Eesti Telefon sõlmib 900-seeria teenustelefoni numbri soovijaga lepingu, milles kohustatakse teenuse osutajat teatama igale helistajale esimese 10 sekundi jooksul kõneminuti hinna ja pakutava teenuse sisu. Eesti Telefon maksustab need sekundid vaid kaugekõnemaksuga. See peaks ära hoidma helistaja teadmatusest tulenevad probleemid.
«Kokkulepitust rohkem ei saa teenuse osutaja võtta, sest tariifi arvestame meie,» välistas Eesti Telefoni Tallinna esinduse müügijuht Toomas Sau võimalikud kliendipetmised.
Lepingu kohaselt peab teenuse reklaam sisaldama täpset teavet teenuse sisu ja kõneminuti hinna kohta. Ka vahepeal levinud veerandminuti hinna reklaamimine on Sau sõnul lepingu rikkumine, mille puhul Eesti Telefon saadab firmale kirja ja kohustab kümne päeva jooksul puuduse likvideerima.