25. juuni 1997 kell 22:00

Maksuametnikud kardavad tax-free'd

Kuu aega tagasi kaante vahele saanud projektiga tahab majandusministeerium pakkuda välisturistidele võimalust saada Eestis sooritatud ostudelt tagasi 15 protsenti käibemaksu ja selle abil meelitada siia rohkem turiste, eelkõige Venemaalt.

Ettevalmistatud projekti järgi hakkaks soodustus kehtima ainult tööstuskaupadele alates teatud summast, kas 1000 või 2500 krooni.

Kolm protsenti tagasimakstavast käibemaksust läheks tax-free süsteemi ülalpidamiseks.

Tax-free kauplemissüsteemi töögrupi juht, majandusministeeriumi sisekaubanduse osakonna juhataja Tiit Maidre hindab, et 20 protsenti turistide sooritatud ostudest võiks minna tax-free alla. Eelmise aasta kaubakäivet arvesse võttes moodustaks see 220 miljonit krooni.

Jaehinnas sisalduva käibemaksu näol jääks riigil saamata 15 protsenti kauba maksumusest ehk eespool toodud kaubakoguse korral 33 miljonit krooni. Tax-free võimalustest tingitud suurem ostuhuvi võimaldaks Maidre sõnul suurendada sellesse süsteemi kuuluvate kaupluste käivet 44 miljoni krooni võrra. See on kaupluste tulu, millest riik ei saa midagi, selgitab Maidre.

Majandusministeeriumi küsitluse tulemuste alusel suureneks ostuturistide arv pärast tax-free juurutamist 13 protsenti ja nende kõik kulutused Eestis 610 miljonit krooni.

«Võib-olla rämedalt öeldud, kuid ma olen täiesti selle vastu ja ei usu seda,» teatab maksuameti peadirektor Kalev Järvelill. Maksu tagastamine piiril suurendab tema sõnul maksupettuste ohtu.

«See on reaalne ja keegi ei saa sellele vastu vaielda,» ütleb Järvelill. «See nõuab täiendavat tööjõudu tollis ja võib olla ka maksuametis.»

Travel Development Center Estonia tegevdirektori Ain Hinsbergi sõnul moodustavad Soomes tax-free kauplemisest tingitud pettused kogu kauplemismahust 5--7 protsenti. See on nii väike osa, et selle pärast pole mõtet tax-free kaubandust karta, leiab Hinsberg.

Tallinna kaubamaja direktor Peeter Tohver ei pea samuti pettusi tax-free süsteemile ohtlikuks. «Kui me lähtume oma riigi poliitikas sellest, et me kardame pettusi ja püüame neid ära hoida, siis vanker läheb suhteliselt kiiresti kraavi,» lausub Tohver. «Me peame lähtuma sellest, et enamik tegijaid on legaalsed ja mitte petturid.»

Seaduseelnõu tax-free kaubanduse kohta, mille majandusministeeriumi töögrupp on Kalev Järvelille sõnul valmis nikerdanud, on praegusel kujul tema meelest täiesti kõlbmatu. «Seal on sees sätted mingite tsiviillepingute kohta maksuametiga, mida ma ei tahaks küll omaks võtta,» lisab maksuameti juht.

Kõige kaalukam vastuargument on Järvelille sõnul see, et ta ei näe mingit praktilist mõtet praegu tax-free kaubandust Eestis juurutada. «Ei ole mingeid kalkulatsioone selle kasulikkuse kohta,» väidab ta. «Ei saa ju tõsiselt võtta niinimetatud uuringut käputäie turistide peal!»

Tax-free kaubandus toob kindlasti kaasa käibemaksulaekumise vähenemise. Pealegi tuleks riigil selle käivitamiseks leida stardiraha 50--60 miljonit krooni, et asuda piiril turistidele käibemaksu tagastama enne, kui laekuvad kaubakäibe suurenemisest vahendid riigieelarvesse.

«Kust see võtta?» muutub Järvelill retooriliseks. «Minu meelest peaks majandusministeerium natuke tõsisemate asjadega tegelema,» leiab ta.

Rahandusministeerium ei näe praegu tax-free kaubandusel rahalist katet, mõistab endine riigiametnik Peeter Tohver rahandusministeeriumi vastuseisu. «Täna ei suuda keegi täpselt öelda, kuid see auk tuleb tagasi ja veel kolmekordse kattega,» kinnitab kaubamaja juht.

Ain Hinsberg leiab, et tax-free kaubandus peaks korvama inflatsioonist tingitud kaupade hinnatõusu.

«Et säiliks turistide või vähemalt meie põhilise sihtturu, soomlaste, huvi meie vastu samal tasemel kui seni,» selgitab Hinsberg tax-free vajadust. Tema hinnangul ühtlustuvad hinnad Eestis ja Soomes kahe-kolme aasta jooksul ning siis hakkab tax-free kaubandus üle lahe turistide jaoks olulist rolli mängima.

Soomes mitu aastat elanud Hinsbergi meelest on tax-freel mõtet üle võtta need inimesed, kelle jaoks on ostmine turismireisi põhieesmärk. «Nende turistide hulgas võib olla päris suur hulk inimesi, kellel Eesti kui turismimaa vastu reaalset huvi ei ole,» räägib Hinsberg.

Kui Soomes keerles tax-free kaubandus varem vaid suuremate linnade kauplustes, siis väikelinnades nagu Lappeenranta ja Savonlinna ei teatud tax-free kaubandusest kuni 1994. aastani suurt midagi. Siis kadusid Soomest ära aga Rootsi ja Saksamaa turistid ning selle augu täitmiseks laiendati tax-free süsteemi ka Ida-Soome.

Rootslaste ja sakslaste asemele tulid Vene turistid ja katsid tekkinud augu turismiturul ära.

«Kui me praegu balanseerime sellel piiril, et Venemaa turg hakkab meie jaoks ära kaduma, siis tax-free kaubanduse rakendumisel laheneks kindlasti suur hulk Ida-Virumaa majandusega seotud probleeme,» lausub Hinsberg.

Meil loodetakse tax-free kaubanduses väga palju Soome ja Skandinaavia peale, kuid kui vaadata Soome tax-free statistikat, siis Soome jätavad kõige rohkem raha hoopis jaapanlased, räägib Hinsberg.

«Tax-free ei ole suunatud mingil juhul Soome, Vene või Saksamaa turistile, see on suunatud eelkõige Eesti kui turismimaa atraktiivsusele,» ütleb Peeter Tohver. Tema sõnul tõstaks tax-free kaubandus kindlasti Venemaa turistide huvi Eesti vastu. Kui riikidevahelised suhted ja viisaprobleemid paranevad, on tax-free Tohveri arvates tõsine motivaator Eestisse tulekuks.

Kalev Järvelill leiab, et hinnad Eestis on veel piisavalt madalad, et siia turiste ostma meelitada. «Õllele ja juustule, mida nad siit ostavad, tax-free nagunii ei laiene,» lisab Järvelill.

Tiit Maidre sõnul on tax-free kaubandus juurutatud endistest sotsialismimaadest Ungaris, T?ehhis ja Poolas. Balti riigid pole veel ükski tema teada nii kaugele jõudnud.

Kui esialgu kavandas majandusministeerium tax-free kaubanduse jaoks välja töötada eraldi seaduse, siis tegelikult piisaks selleks vaid käibemaksu ja maksukorralduse seaduse pisiparandustest. Nende algatamine seisab aga rahandusministeeriumi taga.

Kui tax-free kaubandus Eestis kunagi rakendub, tõotab tugev rebimine tulla käibemaksu tagastamise õiguse üle. Mitmendat aastat ihkab seda õigust endale saada rahvusvaheline operaatorfirma Europe Tax-free Shopping. Kontsernil on tütarfirmad 23 Euroopa riigis ja sellesse võrku kuulub 100 000 kauplust.

Europe Tax-free Shoppingu Soome esinduse juhataja Kari Luttinen kinnitab huvi Eestisse tulla. «Juba alates 1992. aastast oleme tahtnud hankida luba siia tulekuks, aga kuna see süsteem pole veel valmis, pole see olnud võimalik,» räägib ta. Soomes kuulub Europe Tax-free Shoppingu süsteemi 3000 kauplust.

Tiit Maidre lisab, et üks Rootsi operaatorfirma on andnud lubaduse eraldada tax-free süsteemi käivitamiseks vajalikud 50--60 miljonit krooni Eesti riigile.

Seda kuuldes on Kari Luttinen kimbatuses, sest tema teada pole mingist stardirahast kunagi juttu olnud. «Ma pole sellist väidet kunagi kuulnud,» lausub ta.

Kogu tax-free süsteemi rakendamise muudab küsitavaks aga Euroopa Liidu kavatsus loobuda alates 1999. aastast tax-free kauplemisest oma liikmesriikide kodanike vahel. Esialgu pole Eesti liitumine Euroopa Liiduga veel kindel ja seetõttu on sellega aega.

«Igal juhul on tax-free kaubandus Eesti jaoks väga atraktiivne,» räägib Peeter Tohver. «Miks mitte kasutada neid hoobasid, mis on täiesti võimalikud ja legaalsed ning riikide polt aktsepteeritud,» arutleb ta.

Seda, et Euroopa Liit püüab tax-free kaubandust lähiajal likvideerida, Tohver probleemiks ei pea. Hoopis vastupidi. «Kuna meie veel Euroopa Liidus ei ole, siis miks ei võiks me seda kasutada,» leiab ta.

Palju tax-free süsteemi käivitamine tõstab kaubakäivet, Tohver öelda ei oska.

Hetkel kuum