Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aruandekell on kukkunud

    Suur suvi ja lagipähe lajatav päike ei ole ehk puhkust nautiva ärimehe valvsust vähendanud ja unustama pannud, et selga sadas 1. juuli. Poolaasta sai otsa ja eelmise majandusaastaga peaks eilse seisuga olema kõik ühel pool. Statistika- ja muudes ametites algab sebimine. Aruannete esitamise aeg on selleks korraks otsa saanud.
    Äripäev on alati soosinud äritegevuse läbipaistvust ja soliidsust. Vaatamata hullutavale suvele ja puhkustele leiab ettevõtja loodetavasti niipalju aega, et ikkagi vaevuda blankette täitma ja aruandeid esitama. Esmapilgul võib-olla kellelegi pelgalt formaalsusena tunduv toiming tuleb lõppkokkuvõttes kasuks nii ettevõttele kui Eesti majandusele tervikuna.
    Juuli alguses kukkus firmadele kell mitmes olulises punktis. Tallinna äriregistrile tuli esitada oma majandusaasta aruanne, statistikaametile riiklikud statistilised majandustegevuse aruanded ja maksuametile juriidiliste isikute tuludeklaratsioonid.
    Suur hulk aruandeid sunnib äri üha ausamaks. Nihverdamise võimalused muutuvad komplitseeritumaks. Sest mida sa esitad pangale ühed, maksuametile teised ja äriregistrile hoopistükkis kolmandad andmed.
    Ähvardavalt on lähenemas ka teine tähtaeg -- 1. september, mil nii mõnigi äriregistrisse avalduse esitamisega hiljaks jäänud ettevõte võib ootamatult mitteeksisteerivaks osutuda. Niisiis puhkus puhkuseks, rahulikult hingata ja oma edukas edasieksisteerimises kindel olla saab vaid see, kellel auditeeritud bilansid, aruandvad paberid ja materjalid esitatud ehk kohustused riigi ees täidetud. Ka iseenda ees.
    Muidugi, öeldakse sedagi, et inimene on täpselt nii laisk ja ebaaus, kui tal olla lastakse. Kahtlemata on mingi osa esitatavatest andmetest küsitava väärtusega, ent eks me ole oma arengutasemelt siis täpselt sealmaal, et eriti kaugele ei vaevu või ei tahagi näha.
    Vaevalt mõjub kõigile ette-võtjaile kuigi veenvalt argument, et tema äriajamise ja aruandluse aususest sõltub mingi murdosa Eesti SKP protsendist. Oma särk kipub paljudel juhtudel ikka ihule lähemal olema ja särgist kaugemale vaatama eriti ei vaevutagi. Ümbrikupalgandus, mis ettevõttele justnagu mõnevõrra suuremat tulu lubab, toob kaasa selle, et kõikvõimalikud reitingud jäävad väga nigelaks. Kui juba eelistada peost pihku maksmist, ei ole hiljem mingit mõtet viriseda, et laenuintress on kõrge ja pangad ei taha laenu anda. Eriti iseloomulik on sedasorti käitumine just maapiirkondade ettevõtjaile, kus maksuvaba raha liikumise osakaal on suhteliselt suurem.
    Toimetuse arvates oleks kõigil ettevõtjail juba aeg jõuda arusaamiseni, et kasusaamine valeandmete esitamise abil on vaid näiline. Vaid hetkele elades ja iseenda koheselt käegakatsutavale tulule mõeldes on küllaltki keeruline jõuda tõdemuseni, et iga ettevõtte näitajatest sõltuvad lõppkokkuvõttes Eesti riigi majandusnäitajad.
    Tõsi, teisest küljest tundub vahel ka riik ise sellest mitte eriti huvitatud olevat. Vaadates poliitikute visklemist ja mõnede tippametnike pehmelt öeldes küsitava otstarbekusega kulutusi, ei saa riigi eeskuju majanduse edendamisel küll kuigi suurepäraseks pidada.
    Maksumaksjate käegalöömismeeleolust ja huvist valeandmeid esitada on sellise eeskuju puhul võimalik isegi aru saada.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.