Kuidas saada maja või korteri omanikuks?

Eestis on palju perekondi, kes unistavad oma korterist või majast. Kommertspangad pakuvad nn noore pere laenu, kuid enamasti on laenuressurss piiratud.

Kahjuks pole ükski pank pakkunud säästmise-laenuvõtmise kombinatsiooni, mis on mujal maailmas laial levinud (saksa k Bausparen, ingl k building society). Klient sõlmib pangaga teatud tähtajaks lepingu. Selle aja vältel sooritab ta regulaarseid sissemakseid oma nn eluasemesäästukontole. Teatud tähtaja saabudes avaneb kliendil võimalus pangast eluaseme soetamiseks laenu võtta.

Säästmise-laenuvõtmise kombinatsioon ei ole oluline ainult kliendi seisukohalt. Kommertspank saab nii juurde laenuressurssi, samuti on pangal võimalik kontrollida tulevase laenuvõtja säästuvõimet pikema perioodi vältel. Riigi seisukohalt on see võimalus ergutada säästutegevust ning saada juurde ressurssi elamuehituseks.

Elamuehitus-säästmise (saksa k Bausparen) põhimõtted on juba ligi 200 aastat vanad. Liikumine sai alguse 1775. a Suurbritannias Birminghamis, kus loodi esimene Building Soceity. Ühingu liikmed kohustusid sooritama igakuiseid makseid, mis koguti fondi, millest hakati hiljem ühistu liikmetele elamuehituseks laenu andma.

1831. aastal loodi samalaadne organisatsioon USAs. Mõned aastad hiljem moodustati ühistuid Austraalias, Lääne-Aafrikas ja Kanadas. Saksamaal loodi esimene Bausparkasse 1868. aastal, Prantsusmaal pärast Teist maailmasõda. Esimene Bausparkasse Austrias loodi 1926. aastal.

1914. aastal loodi elamuehitus-säästmisorganisatsioonide liit Union of Housing Finance Intututions. Tänapäeval on 70 erineva riigi 350 elamuehitus-säästmisorganisatsiooni selle liidu liikmed. Iga 2--3 aasta tagant toimuvad ülemaailmsed konverentsid. Organisatsiooni ülesandeks on rahvusvaheline koostöö elamuehitus-säästmise soodustamiseks; elamuehitus-säästmise arendamine ning säästmise-laenamise kombinatsioon sisseviimine ka arengumaadesse; isiklike kontaktide arendamine institutsioonide juhtide vahel; avaliku ja erasektori koostöö tugevdamine elamuehituses ja elamuehituse finantseerimises.

Prantsusmaal on säästjatel valida kahe võimaluse vahel:

-- eluasemekonto (saksa k Wohnungsbaukonto). See sarnaneb tavalisele säästukontole, hoiustaja võib teha nii sisse- kui ka väljamakseid oma äranägemise järgi. Teatud tähtaja möödudes saab hoiustaja pangast laenu võtta. Hoiuse intress sellisele kontole on madal;

-- eluasemesäästuplaan (saksa k Wohnungssparplan). Hoiustaja peab vähemalt nelja aasta jooksul sooritama igakuiseid sissemakseid. Väljamakseid ei ole võimalik teha. Intressitase on kõrgem kui eelmisel variandil. Vastavalt eelnevalt sõlmitud lepingule saab klient teatud tähtaja möödudes elamu soetamiseks laenu võtta.

Minimaalne hoiustamisaeg Austrias on 18 kuud ning tulevane laen maja või korteri ostuks peab olema kaetud omakapitaliga vähemalt 30% ulatuses. Tagasimaksmise tähtaeg on kuni 20 aastat.

Enamik arenenud riike (Saksamaa, Prantsusmaa, Austria) toetab elamuehitus-säästmist igati. Enamasti teeb riik selles vormis säästjatele maksusoodustusi. Saksamaal maksab riik 1990. aastast lisaks kliendi hoiusummale elamuehitus-säästukontol omalt poolt 936 Saksa marka aastas. Saksamaal on Bauspareni osatähtsus pidevalt kasvanud. 1996. a oli säästude maht 30,7 mld Saksa marka. 1995. aastaga võrreldes on see summa kasvanud 18% võrra. Kasvanud on uute lepingute arv. Lääne-Saksamaal kasvas see eelmise aastaga võrreldes 25% ja Ida-Saksamaal 32% võrra. Nendest summadest ehitatakse-ostetakse keskeltläbi 470 000 korterit-maja aastas.

Elamuehitus-säästmine omab suurt tähtsust nii majandus- kui ka perekonnapoliitikas. Krediidiasutuse seisukohalt on see võimalus siduda klient pikaajaliselt. Paljudele eraisikutele on aga see põhiline võimalus saada oma kodu. Säästmine, mis on seotud hilisema soodsa laenuvõimalusega korteri või maja ostuks peaks huvi pakkuma suurele osale Eesti nooremast elanikkonnast.