• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kingitus teiste arvel

    Juunis hääletas riigikogu ravikindlustusse eelarveaasta jäägi arvel juurde 10 miljonit krooni, mille eest ostetakse sisustus ja meditsiiniaparatuur äsja valminud Valga haiglale. Selle võrra jäi 5 miljonit lisamata soodusravimite eelarvele ja 5 miljonit raviteenustele.
    Tore kingitus maahaiglale, kui mitte teada, et ülalmainitud kümme miljonit on peaaegu sama suur summa, mis sel aastal üldse ravikindlustuse eelarvest investeeringuteks ette oli nähtud. Ilma selleta plaaniti investeeringuid 11 miljoni eest ja enamik sellest Pärnu haigla remondiks.
    Võib öelda, et mida loeb tühine 10 miljonit kolme miljardi kõrval, mis on haigekassa selle aasta maht. Paneb aga imestama, et ravikindlustust on järjest enam hakatud käsitlema kui tagavararahakotti. Pärnu haigla ehitus otsustati finantseerida erandkorras. Paistab, et erand ainult kinnitab uute reeglite teket.
    Sai raha Valga haigla, nõuab järgmisena tagastamatuid investeeringuid mõni teine raviasutus. Riigikogu liikmete seas on väga kerge sõnaosavalt põhjendada ühe või teise miljoni eraldamist, seda enam, et mingil hetkel seal unustatakse, milleks ravikindlustus eksisteerib.
    Igati normaalsem oleks investeering anda laenuna, kasvõi intressivabana.
    Kui tööandja maksab minu eest iga kuu ravikindlustusmaksu, siis tahan selle eest vastu saada eelkõige raviteenust, kallite ravimite hüvitamist jne. Mind ei huvita investeeringud ehitusse. Selleks maksan ma teisi makse ja eeldan, et see raha võetakse riigieelarvest, välislaenu arvel, kust iganes.
    Inimesed nõuavad eelkõige seda, et neil oleks teave, millised õigused neil on ravikindlustuses. Niimoodi ühe suletõmbega eelarvesse sinna mittekuuluvaid suuri investeeringuid lisades pole kunagi võimalik öelda, mida nad võivad loota.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.