• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kingitus teiste arvel

    Juunis hääletas riigikogu ravikindlustusse eelarveaasta jäägi arvel juurde 10 miljonit krooni, mille eest ostetakse sisustus ja meditsiiniaparatuur äsja valminud Valga haiglale. Selle võrra jäi 5 miljonit lisamata soodusravimite eelarvele ja 5 miljonit raviteenustele.
    Tore kingitus maahaiglale, kui mitte teada, et ülalmainitud kümme miljonit on peaaegu sama suur summa, mis sel aastal üldse ravikindlustuse eelarvest investeeringuteks ette oli nähtud. Ilma selleta plaaniti investeeringuid 11 miljoni eest ja enamik sellest Pärnu haigla remondiks.
    Võib öelda, et mida loeb tühine 10 miljonit kolme miljardi kõrval, mis on haigekassa selle aasta maht. Paneb aga imestama, et ravikindlustust on järjest enam hakatud käsitlema kui tagavararahakotti. Pärnu haigla ehitus otsustati finantseerida erandkorras. Paistab, et erand ainult kinnitab uute reeglite teket.
    Sai raha Valga haigla, nõuab järgmisena tagastamatuid investeeringuid mõni teine raviasutus. Riigikogu liikmete seas on väga kerge sõnaosavalt põhjendada ühe või teise miljoni eraldamist, seda enam, et mingil hetkel seal unustatakse, milleks ravikindlustus eksisteerib.
    Igati normaalsem oleks investeering anda laenuna, kasvõi intressivabana.
    Kui tööandja maksab minu eest iga kuu ravikindlustusmaksu, siis tahan selle eest vastu saada eelkõige raviteenust, kallite ravimite hüvitamist jne. Mind ei huvita investeeringud ehitusse. Selleks maksan ma teisi makse ja eeldan, et see raha võetakse riigieelarvest, välislaenu arvel, kust iganes.
    Inimesed nõuavad eelkõige seda, et neil oleks teave, millised õigused neil on ravikindlustuses. Niimoodi ühe suletõmbega eelarvesse sinna mittekuuluvaid suuri investeeringuid lisades pole kunagi võimalik öelda, mida nad võivad loota.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.