Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mis võib investoreid sundida oma käitumist muutma?
Seni kuni ei ole otseseid ohusignaale, välisinvestorid ilmselt ei lahku Eesti börsilt. Esialgu neid signaale ei ole. Lühiajalises perspektiivis vähemalt mitte. Seetõttu lahkumist ma ei prognoosiks. On selge, et kui tekib probleeme eelarve tasakaaluga või maksebilansiga, siis muutuvad välisinvestorid ja ka meie oma investorid ettevaatlikuks. Ma ei tee siin vahet, ei usu, et ükski meie investoritest oleks nõus meelsamini oma raha loovutama kui välisinvestorid. Kaldun isegi arvama, et nad on esimesed, kes oma raha päästma tormavad, kuivõrd nad on palju paremini informeeritud.
Kaitsetollide kehtestamine ei too absoluutselt mingit reaktsiooni kaasa. Nende tase on maailmas praegu kuskil 4% impordi mahust ja kui võtta, et SKPst on 50% import, siis see mõjutab umbes 2%.
Toll on kõige ausam ja avalikum kitsendus. Aga kui hakatakse kvoteerima, limiteerima, igasuguseid bürokraatlikke takistusi rahaoperatsioonidele tegema -- see mõjub momentaalselt.
Nii et igasugused mittetariifsed barjäärid on hoopis hullemad, sest need panevad asja seisma.
Asi, mida mina kardan, on jooksevkonto kasvav defitsiit, mis sel aastal võib ulatuda kuskil 15 protsendini SKPst. Suurinvestoreid ajab see number ilmselt ärevusse.
Vaadates aktsiaturgu kui osa Eesti majandusest on selge, et väliskapital ei saa lõpmatult mingisse riiki voolata. Kui siia tuleb lühialiselt spekulatiivset raha, tõstab see lühiajaliselt veelgi aktsiate kursse ja muudab siin mängimise veel atraktiivsemaks, siis võib tagasilöök olla sellevõrra tugevam. Mina jään selle juurde, et kui majandusteooriast üldse midagi kasu on, siis ikka pikaajaliste trendide prognoosimisel ja mõtestamisel.
Teine asi -- ühiskonna sügav poliitiline suundumus on viimasel ajal vasakule. Kiire majanduslik kasv ja aeglane, kuid kindel nihe vasakule -- need kaks asja ei ole ühildatavad. Me ei räägi ainult tollidest, vaid ka progresseeruvast tulumaksust.
Aktsiabörs on osa suuremast majandusest ja Eesti on majandusüksus, mis praegu laenab kõvasti. Kui algab ressursside väljavool Eestist või kui juurdevool pidurdub, siis sellel on kindlalt aktsiaturule oma mõju ja see saab olla ainult ühesuunaline.