• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis võib investoreid sundida oma käitumist muutma?

    Seni kuni ei ole otseseid ohusignaale, välisinvestorid ilmselt ei lahku Eesti börsilt. Esialgu neid signaale ei ole. Lühiajalises perspektiivis vähemalt mitte. Seetõttu lahkumist ma ei prognoosiks. On selge, et kui tekib probleeme eelarve tasakaaluga või maksebilansiga, siis muutuvad välisinvestorid ja ka meie oma investorid ettevaatlikuks. Ma ei tee siin vahet, ei usu, et ükski meie investoritest oleks nõus meelsamini oma raha loovutama kui välisinvestorid. Kaldun isegi arvama, et nad on esimesed, kes oma raha päästma tormavad, kuivõrd nad on palju paremini informeeritud.
    Kaitsetollide kehtestamine ei too absoluutselt mingit reaktsiooni kaasa. Nende tase on maailmas praegu kuskil 4% impordi mahust ja kui võtta, et SKPst on 50% import, siis see mõjutab umbes 2%.
    Toll on kõige ausam ja avalikum kitsendus. Aga kui hakatakse kvoteerima, limiteerima, igasuguseid bürokraatlikke takistusi rahaoperatsioonidele tegema -- see mõjub momentaalselt.
    Nii et igasugused mittetariifsed barjäärid on hoopis hullemad, sest need panevad asja seisma.
    Asi, mida mina kardan, on jooksevkonto kasvav defitsiit, mis sel aastal võib ulatuda kuskil 15 protsendini SKPst. Suurinvestoreid ajab see number ilmselt ärevusse.
    Vaadates aktsiaturgu kui osa Eesti majandusest on selge, et väliskapital ei saa lõpmatult mingisse riiki voolata. Kui siia tuleb lühialiselt spekulatiivset raha, tõstab see lühiajaliselt veelgi aktsiate kursse ja muudab siin mängimise veel atraktiivsemaks, siis võib tagasilöök olla sellevõrra tugevam. Mina jään selle juurde, et kui majandusteooriast üldse midagi kasu on, siis ikka pikaajaliste trendide prognoosimisel ja mõtestamisel.
    Teine asi -- ühiskonna sügav poliitiline suundumus on viimasel ajal vasakule. Kiire majanduslik kasv ja aeglane, kuid kindel nihe vasakule -- need kaks asja ei ole ühildatavad. Me ei räägi ainult tollidest, vaid ka progresseeruvast tulumaksust.
    Aktsiabörs on osa suuremast majandusest ja Eesti on majandusüksus, mis praegu laenab kõvasti. Kui algab ressursside väljavool Eestist või kui juurdevool pidurdub, siis sellel on kindlalt aktsiaturule oma mõju ja see saab olla ainult ühesuunaline.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Raadiohommikus: investeerimistarkus, kriisistrateegiad ja parim juht
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.