• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis võib investoreid sundida oma käitumist muutma?

    Seni kuni ei ole otseseid ohusignaale, välisinvestorid ilmselt ei lahku Eesti börsilt. Esialgu neid signaale ei ole. Lühiajalises perspektiivis vähemalt mitte. Seetõttu lahkumist ma ei prognoosiks. On selge, et kui tekib probleeme eelarve tasakaaluga või maksebilansiga, siis muutuvad välisinvestorid ja ka meie oma investorid ettevaatlikuks. Ma ei tee siin vahet, ei usu, et ükski meie investoritest oleks nõus meelsamini oma raha loovutama kui välisinvestorid. Kaldun isegi arvama, et nad on esimesed, kes oma raha päästma tormavad, kuivõrd nad on palju paremini informeeritud.
    Kaitsetollide kehtestamine ei too absoluutselt mingit reaktsiooni kaasa. Nende tase on maailmas praegu kuskil 4% impordi mahust ja kui võtta, et SKPst on 50% import, siis see mõjutab umbes 2%.
    Toll on kõige ausam ja avalikum kitsendus. Aga kui hakatakse kvoteerima, limiteerima, igasuguseid bürokraatlikke takistusi rahaoperatsioonidele tegema -- see mõjub momentaalselt.
    Nii et igasugused mittetariifsed barjäärid on hoopis hullemad, sest need panevad asja seisma.
    Asi, mida mina kardan, on jooksevkonto kasvav defitsiit, mis sel aastal võib ulatuda kuskil 15 protsendini SKPst. Suurinvestoreid ajab see number ilmselt ärevusse.
    Vaadates aktsiaturgu kui osa Eesti majandusest on selge, et väliskapital ei saa lõpmatult mingisse riiki voolata. Kui siia tuleb lühialiselt spekulatiivset raha, tõstab see lühiajaliselt veelgi aktsiate kursse ja muudab siin mängimise veel atraktiivsemaks, siis võib tagasilöök olla sellevõrra tugevam. Mina jään selle juurde, et kui majandusteooriast üldse midagi kasu on, siis ikka pikaajaliste trendide prognoosimisel ja mõtestamisel.
    Teine asi -- ühiskonna sügav poliitiline suundumus on viimasel ajal vasakule. Kiire majanduslik kasv ja aeglane, kuid kindel nihe vasakule -- need kaks asja ei ole ühildatavad. Me ei räägi ainult tollidest, vaid ka progresseeruvast tulumaksust.
    Aktsiabörs on osa suuremast majandusest ja Eesti on majandusüksus, mis praegu laenab kõvasti. Kui algab ressursside väljavool Eestist või kui juurdevool pidurdub, siis sellel on kindlalt aktsiaturule oma mõju ja see saab olla ainult ühesuunaline.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.