Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas ruumi jätkub vaid pankadele?
Eesti krediidiasutuste turul tegutsevad krediidiasutuse seaduse alusel vaid kommertspangad. Eksisteerivad ka kaks laenu-hoiuühistut, kuid nende osa on turul väga tagasihoidlik. Lähiajal peaks Tallinnas halduskohtus arutlusele tulema küsimus, kas Eesti Panga töötajad käitusid korrektselt, kui keeldusid esimesele ühistupangale asutamisluba andmast.
Eesti seadused reguleerivad üsna täpselt kõike, mis seondub kommertspankadega. Teisi krediidiasutuse tüüpe puudutav on jäänud paika panemata. Kindlasti on ka see pidurdanud pankade kõrvale teiste krediidiasutuste tekkimist.
Enamikes Euroopa riikides, aga samuti USAs tegutsevad turul ka aktiivsed krediidiasutused, mille tegevusvaldkond erineb mõneti pankade tegevusvaldkonnast. Reeglina iseloomustab neid institutsioone just kitsamalt piiritletud ülesanded. Ka võib neid tinglikult liigitada kahte gruppi: ühed, mis tegutsevad ühistu mudelil ja mille tegevus on suunatud eelkõige oma liikmeskonnale, ning teised, mis tegutsevad tavapäraste äriühingutena ja mille võimalike klientide hulk ei ole piiratud.
Inglismaal, aga ka muudes UK osades tegutsevad edukalt peamiselt ehitustegevust finantseerivad ühistu tüüpi ettevõtted:building societies. Nende edukust iseloomustab hästi tõsiasi, et rohkem kui poolel Suurbritannia elanikest on nende juures arve ning elanikelt hoiuste kaasamisel on pangad alles hiljuti muutunud nendega konkurentsivõimelisteks.
Building society tüüpi ettevõtete edule on aluse pannud tegelikult poliitilised põhjused. Kui eelmisel sajandil laiendati Inglismaal valimisõiguslike kodanike ringi, siis kehtestati varandustsensus: hääletamas said käia mehed, kel oli teatud väärtusega maja. Maja omamine oli omamoodi auasi ning tekkisidki ühingud, mille eesmärk oli liikmete elamute soetamise finantseerimine.
Laekuvatest osamaksudest ning juba väljastatud laenude pealt tasutavatest intressidest kogunes kindel rahasumma, mis väljastati järgmistele liikmetele. Loomulikult on skeem hiljem muutunud, kuid põhimõte on jäänud: väljastada liikmetele laene.
Praeguseks on seda tüüpi ettevõtete tegevusvaldkonda laiendatud, mis on arvatavasti põhjus, miks building society'd suudavad tänases maailmas pankade kõrval püsida. Praegu võib building society kaasata raha ka isikult, kes ei ole tema liige, tunduvalt on lihtsustunud ka ühingu liikmeks astumine. Building society võib avada nõudmiseni kontosid, mis sarnanevad oma olemuselt panga arvelduskontodega.
Ka võib building society reorganiseerida pangaks, muutes ta protsessi käigus tavaliseks aktsiaseltsiks (public limited company -- plc). Seda võimalust on ka kasutatud: esimesena näitas teed Abbey National. Ka praegu on mitmel building society'l protsess käsil.
Saksamaal on vaieldamatult populaarsed ühispangad, mis tegutsevad liikmelisuse põhimõttel. Nende kõrval on olemas ka ehitushoiukassad (Bausparkassen), mis põhimõtteliselt sarnanevad building society tüübile.
Tähelepanuvääriva näitena võib Saksa turult esile tuua hüpoteegipangad. Tegemist on aktsiaseltsi vormis tegutsevate ettevõtetega, mille peamine, seadusega määratletud tegevusvaldkond on kinnisasjade tagatisel laenude andmine ja laenude andmine riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele või nende garantiil.
Hüpoteegipankade puhul tagavad tema poolt avalikkusele välja antavaid võlakirju need kinnisasjaga tagatisel kohustised, mis võlgnikel on hüpoteegipanga ees.
Väljaantavad laenud peavad olema tagatud kinnisvaraga, kusjuures vastavad kohustised kantakse registrisse, mille alusel on pankrotimenetluse korral eelisõigus oma võlakirjadest tulenevate nõuete täitmisele nende võlakirjade omanikel.
Sarnaste institutsioonide kohta võib näiteid tuua teistestki maadest. Kas sarnased ettevõtted võiks pankade kõrval tegutseda (otstarbekalt) ka Eestis? Mõned sõnumid, mis käivad avalikkusest vahendeid kaasavate firmade kohta, lubavad arvata, et valdkonnale peaks rohkem tähelepanu pöörama.