13 juuli 1997

Progresseeruv tulumaks arutusel

Maksumuutus oleks pööre vasakule

1997. a valitsusprogramm näeb ette senise maksupoliitika jätkamist. Keskerakond töötab aga suvel välja oma ettepanekud progresseeruva tulumaksu kehtestamiseks. Ka mõõdukad on teatanud, et hakkavad arutama Eesti ametiühingute keskliidu ettepanekut progresseeruva tulumaksu kehtestamiseks. Mõõdukate majandustoimkonna esimehe Mati Illisoni sõnul sisaldavad nii mõõdukate valimisprogramm 1995. aastast kui ka viimasel üldkogul vastuvõetud programmi alusteesid sätet üksikisiku tulumaksu progresseeruva maksumäära kohta.

«Mina olen igal juhul proportsionaalse, mitte progresseeruva tulumaksu pooldaja ja ma arvan, et iga ettevõtja pooldab proportsionaalset tulumaksu,» sõnas ASi Norma nõukogu esimees Jüri Käo.

«Ma ei saa aru, miks on praegust maksusüsteemi vaja muuta,» päris ka Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis.

See näitaks muule maailmale, nagu oleks meil pööre vasakule, märkis Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau. Tollitemaatika, progresseeruv tulumaks -- kõik see näitab sügavat tendentsi vasakule, nentis ka Hardo Pajula ASist Price Waterhouse.

«Mul on tunne, et need poliitikud, kes räägivad progresseeruvast tulumaksust, on läinud libedale teele, alati on lihtsam midagi ümber jagada ja sellistel puhkudel tegutsevad poliitikud alati väga suure entusiasmiga,» kritiseeris Käo. Tema sõnul ei peaks poliitikud mõtlema mitte tulu ümberjagamisele, vaid tulu suurendamise võimalustele.

ASi Price Waterhouse maksu ja juriidilise osakonna juhataja Villu Tragoni sõnul on progresseeruv tulumaks sedavõrd kallim, et loodetav lisatulu kuluks selle kogumisele. Kui arvestada, et praegugi on maksuametil järelevalve ja kontrollimisega raskusi, siis on ebaotstarbekas maksusüsteemi veel keerukamaks teha, lisas Tragon.

Küsimusele, kas väide, et koos progresseeruva tulumaksuga langeks Eesti atraktiivsus, on argumendina arvestatav, vastas Tragon: «Välisinvestorid üritavad majanduskliimat hinnata maksumäärade järgi. Samas on väga harvad juhused, kui nad satuvad Eestimaal maksustamise alla. Üks erandeid on Ernesto Preatoni. Muidugi, kui välisinvestor investeerib väärtpaberitesse ja tulult peab maksu maksma, siis ilmselt ta peab hakkama suuremat maksu maksma. Selles mõttes ta välismaiste eraisikutest investorite huvi mõneti vähendab.»

«On ju tunnistatud, et raha liigub off-shore'idesse, osa välisinvesteeringuid ja börsil osalejaid on tulnud off-shore'i piirkondadest. Kui kõrgema maksumäära rakendame, siis suuremates summades raha hakkab tõenäoliselt otsima võimalusi maksu alt pääsemiseks,» rääkis rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Lemmi Oro. Tema sõnul progresseeruv tulumaks tulude laekumist ei suurendaks: «Saan inimlikult aru, et see on vaesemale elanikkonnale populistlik vastutulek.» Milline oleks pilt arvudes, ei saa Oro sõnul öelda, sest puudub täpne statistika inimeste tulude kohta. Statistikaameti andmed näitavad vahemikke «kuni 6000 krooni» ja «üle 6000 krooni».

Küsimusele, et kui progressiivne tulumaksusüsteem on kulukas ja ebaefektiivne, siis miks ei pea teised riigid otstarbekaks loobuda progressiivsest tulumaksust, vastas Oro: «Ei julge öelda, et ei pea otstarbekaks. Enamik riike liigub maksumäärade vähendamise suunas.» Oro rõhutas, et Mart Siimanni valitsus on lubanud jätkata praeguse maksupoliitikaga.

Hetkel kuum