Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Progresseeruv tulumaks arutusel

    Maksumuutus oleks pööre vasakule

    1997. a valitsusprogramm näeb ette senise maksupoliitika jätkamist. Keskerakond töötab aga suvel välja oma ettepanekud progresseeruva tulumaksu kehtestamiseks. Ka mõõdukad on teatanud, et hakkavad arutama Eesti ametiühingute keskliidu ettepanekut progresseeruva tulumaksu kehtestamiseks. Mõõdukate majandustoimkonna esimehe Mati Illisoni sõnul sisaldavad nii mõõdukate valimisprogramm 1995. aastast kui ka viimasel üldkogul vastuvõetud programmi alusteesid sätet üksikisiku tulumaksu progresseeruva maksumäära kohta.
    «Mina olen igal juhul proportsionaalse, mitte progresseeruva tulumaksu pooldaja ja ma arvan, et iga ettevõtja pooldab proportsionaalset tulumaksu,» sõnas ASi Norma nõukogu esimees Jüri Käo.
    «Ma ei saa aru, miks on praegust maksusüsteemi vaja muuta,» päris ka Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis.
    See näitaks muule maailmale, nagu oleks meil pööre vasakule, märkis Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau. Tollitemaatika, progresseeruv tulumaks -- kõik see näitab sügavat tendentsi vasakule, nentis ka Hardo Pajula ASist Price Waterhouse.
    «Mul on tunne, et need poliitikud, kes räägivad progresseeruvast tulumaksust, on läinud libedale teele, alati on lihtsam midagi ümber jagada ja sellistel puhkudel tegutsevad poliitikud alati väga suure entusiasmiga,» kritiseeris Käo. Tema sõnul ei peaks poliitikud mõtlema mitte tulu ümberjagamisele, vaid tulu suurendamise võimalustele.
    ASi Price Waterhouse maksu ja juriidilise osakonna juhataja Villu Tragoni sõnul on progresseeruv tulumaks sedavõrd kallim, et loodetav lisatulu kuluks selle kogumisele. Kui arvestada, et praegugi on maksuametil järelevalve ja kontrollimisega raskusi, siis on ebaotstarbekas maksusüsteemi veel keerukamaks teha, lisas Tragon.
    Küsimusele, kas väide, et koos progresseeruva tulumaksuga langeks Eesti atraktiivsus, on argumendina arvestatav, vastas Tragon: «Välisinvestorid üritavad majanduskliimat hinnata maksumäärade järgi. Samas on väga harvad juhused, kui nad satuvad Eestimaal maksustamise alla. Üks erandeid on Ernesto Preatoni. Muidugi, kui välisinvestor investeerib väärtpaberitesse ja tulult peab maksu maksma, siis ilmselt ta peab hakkama suuremat maksu maksma. Selles mõttes ta välismaiste eraisikutest investorite huvi mõneti vähendab.»
    «On ju tunnistatud, et raha liigub off-shore'idesse, osa välisinvesteeringuid ja börsil osalejaid on tulnud off-shore'i piirkondadest. Kui kõrgema maksumäära rakendame, siis suuremates summades raha hakkab tõenäoliselt otsima võimalusi maksu alt pääsemiseks,» rääkis rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Lemmi Oro. Tema sõnul progresseeruv tulumaks tulude laekumist ei suurendaks: «Saan inimlikult aru, et see on vaesemale elanikkonnale populistlik vastutulek.» Milline oleks pilt arvudes, ei saa Oro sõnul öelda, sest puudub täpne statistika inimeste tulude kohta. Statistikaameti andmed näitavad vahemikke «kuni 6000 krooni» ja «üle 6000 krooni».
    Küsimusele, et kui progressiivne tulumaksusüsteem on kulukas ja ebaefektiivne, siis miks ei pea teised riigid otstarbekaks loobuda progressiivsest tulumaksust, vastas Oro: «Ei julge öelda, et ei pea otstarbekaks. Enamik riike liigub maksumäärade vähendamise suunas.» Oro rõhutas, et Mart Siimanni valitsus on lubanud jätkata praeguse maksupoliitikaga.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
LHV lunastab ennetähtaegselt 200 AT1 võlakirja
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.