• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erimeelsused ELi laienemise eel

    Täna avalikustab Euroopa komisjon koondnimetuse Agenda 2000 all liidu laiendamise ja reformi projekti, mis jaguneb viieks suuremaks valdkonnaks:
    ? Liidu laiendamine. Pärast ägedaid vaidlusi otsustas komisjon 10 kandidaadist välja valida Eesti, T?ehhi, Ungari, Poola, Sloveenia, Küprose, kellega alustatakse läbirääkimisi tuleval aastal.
    Samas öeldakse dokumendis, et ükski kandidaatriik ei täida veel kõiki ühinemiseks vajalikke majanduskriteeriume. Favoriitriikidest kritiseeritakse näiteks Poolat panganduse ja finantsteenuste liberaliseerimise ja erastamise aeglase tempo ning kaubandustõkete seadmise eest.
    Samas on NATO läinud nädalal langetatud otsus piirduda vaid kolme uue liikmega suurendanud survet võtta Euroopa Liitu vastu osa või kõik sõjalisest alliansist väljajäänud riigid. Lõpliku otsuse teeb Euroopa parlament detsembris Luksemburgis.
    ? Institutsionaalne reform. Komisjon hoiatab, et EL ei peaks võtma uusi liikmeid enne, kui on ära otsustanud häälteenamuse nõude laiema rakendamise. Vastasel juhul võib enam kui 20 liikmega liit muutuda töövõimetuks. Komisjon teeb ettepaneku käivitada esimesel võimalusel pärast 2000. aastat uus ELi valitsustevaheline konverents.
    ? Liidu ühtse põllumajanduspoliitika (CAP) reform. Agenda teeb ettepaneku järsult vähendada loomakasvatuse, piimanduse ning teraviljakasvatuse subsiidiume, et piirata ületootmist ning viia hinnad maailmaturu tasemele. Koos põllumajandustootjatele makstavate sissetulekutoetuste suurenemisega kasvab aga CAP eelarve 4 miljardi ECUni.
    ? Regionaalse abi reform. Agendas on ettepanek «strukturaalse abi» põhimõtete radikaalseks muutmiseks. Eesmärk on vähendada abi saavate elanike protsent 50-lt 35--40 protsendile. Reformi põhiraskus on toetustel neile riikidele, mille SKT on madalam kui 75 protsenti liidu keskmisest. Enamikul uutest liikmetest kuluks sellele tasemele jõudmiseks vähemalt 15 aastat.
    Komisjon tahab üle vaadata vaesemate piirkondade järeleaitamiseks eraldatud vahendite jaotamise, mis oli algselt mõeldud kompensatsiooniks rahaliidust väljajäävatele riikidele. Toetust on saanud eelkõige Iirimaa, Kreeka, Hispaania ja Portugal.
    ? Uus eelarve. Agenda järgi ei nõua esimeste uute liikmete vastuvõtmine kulutusi, mis ületaks praegu piiriks seatud 1,27 protsenti RKTst. Edasi on aga vaja põhjalikumaid reforme.
    Uue eelarve arutelud võimaldavad liikmesriikidel välja öelda oma kriitilised märkused. Saksamaa näiteks on läbi aegade olnud ELi suur rahaline toetaja, kuid nüüd on sakslaste hulgas süvenenud rahulolematus. Kahe Saksamaa ühinemine läks kulukaks, EL aga abi ei andnud. Nüüd loobuvad sakslased Euroopa jaoks oma tugevast valuutast, mis tähendab taas uusi kulutusi. Sellest ka Saksamaa valitsuse resoluutsus suhtlemisel ELiga.
    Saksamaa on küll liidu laiendamise poolt, kuid vastu ELi kulutuste suurendamisele. Samuti on Saksamaa kodumaiste põllumajandustootjate tugeva surve all.
    Ka Suurbritannia toetab liidu laiendamist, kuid on vastu eelarve suurendamisele.
    Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Portugal ei ole nõus ELi regionaalsest abist loobuma, samal ajal kui bloki väikeriigid, nagu Belgia ja Luksemburg, on mures, et laienenud liikmeskond ilma sügavama poliitilise integratsioonita ohustab nende õigusi.
    Prantsusmaa on nõustunud, et liidu laienemine on vältimatu, kuid on valmis kaitsma oma põllumajandustootjaid CAP radikaalse reformi eest. FT-SD
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
USA börs jätkas tõusu
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.