15. juuli 1997 kell 22:00

ETK Hulgi ühinemisega viiemiljoniline kokkuhoid

Enne ASi ETK Hulgi Lõunakeskuse tegevdirektorina töötanud Peeter Raudsepp kinnitas, et ühinedes vähenevad juhtimis- ja kinnisvarakulud Lõuna-Eestis.

Peeter Raudsepp märkis, et lõpetatakse hulk dubleerivaid funktsioone. «Sisseostupoliitikat me enam Tartus ei kujunda,» selgitas ta. Raudsepp ütles, et tekib üks müügisüsteem ja turundusstrateegia. Tartusse jääb vaid logistika.

Uue kaubavarude plaaniga vabaneb 4--6 miljonit krooni, ütles Peeter Raudsepp. Peale selle on võimalik rakendada ühtselt oskusteavet ja andmebaase, lisas Raudsepp.

Peeter Raudsepp ütles, et suuremal firmal on võimalik saada soodsamalt pangalaenu ja osta kaupu. Praegu on ETK Hulgile laenu andnud Hoiupank ja Forekspank.

ETK Hulgi AS on hulgifirma Jungent klient. OÜ Jungent turundusdirektor Kait Liinev märkis, et ühe juriidilise isiku tekkimine on ootuspärane. «Me ei näe, et seal midagi muutub. Meie jaoks on ETK alati olnud väga usaldusväärne partner, sest tegemist ühe suurema kinnisvaraomanikuga Eestis,» ütles Liinev. Ta ütles, et vaevalt hulgikaubandus soovib ka ühinemisprotsessi puhul krediteerimise tähtaegu pikendada.

Kahe ühinenud ETK firma kahjum oli möödunud aastal kokku 9 miljonit krooni, 1997. aasta esimese poole kahjum oli 2 miljonit krooni. Raudsepp käesoleva aasta kasumiprognoosi ei öelnud. «Projektide kasumlikkus selgub poole aasta või aasta pärast,» ütles ta.

Raudsepa sõnul on ühinenud ETK Hulgi eesmärk suurendada firma turuosa veerandini. Prognoosid on tehtud uuringufirma Emor kaubandusmonitooringule toetudes. Kait Liinev märkis, et kui varem oli ETK Hulgi peamiselt oma kaupluskettide varustaja, siis on firmal tekkinud ka eraklientuur.

Ühendamise järel on ETK Hulgi ASi aktsiakapital ligi 40 mln ning konsolideeritud käibeprognoos 1,1 mld krooni. ETK hulgibaaside liitmine algas 1992. aastal, kui tegutses viis hulgibaasi: Rakveres, Võrus, Tartus ja kaks Tallinnas.

Hetkel kuum