• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ülikoolid võtavad vara tagasi

    Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) rektor Olav Aarna sõnul on TTÜ juhtkond vajaminevate dokumentide vormistamisega jõudnud peaaegu lõpusirgele. «Tahtsime olla esimesed, kuid kunstiakadeemia jõudis meist ette,» märgib Aarna.
    Kunstiakadeemia alustas vara omandamiseks vajaminevate dokumentide vormistamist juba kaks aastat tagasi. Paar päeva tagasi sõlmis haridusministeerium rektoriga lepingu, mille kohaselt läks kunstiakadeemiale 100 mln krooni väärtuses vara.
    Allakirjutatud lepingu järgi ei läinud kunstiakadeemia käsutusse kogu kõrgkooli vara. Esimesena kanti üle kooli peahoone koos krundiga ja muu bilansiline vara, räägib akadeemia kantsler Vello Putk.
    Põllumajandusülikooli (EPÜ) teadusprorektori Henn Elmeti sõnul on neil omandisse üle kantavaid hooneid ja üksikuid maatükke üksjagu. Suurimat muret valmistavad Elmeti sõnul objektid, mis kuulusid enne Tartu ülikoolile.
    Ülikool tahab nüüd neid õppehooneid tagasi, kuigi need on nelikümmend viis aastat meie käsutuses olnud, märgib Elmet. Kui ülikoolis metsamajandust ei viljeleta, ei peaks ta tagasi nõudma ka talle kuulunud metsasid, lisab ta.
    Tartu ülikooli kinnisvara osakonna juhataja asetäitja Erki Tamme sõnul on varade vahetamine põllumajandusülikooliga läbirääkimiste küsimus.
    Tamm ütleb, et ülikool peaks saama tagasi vara, mis on tema oma. Ülikool on talle mitte kuulunud vara küll tagasi andnud, räägib Tamm.
    Tallinna tehnikaülikool teeb koostööd Pindi kinnisvarabürooga, et välja selgitada variandid, kuidas saab ülikooli varasid kõige efektiivsemalt kasutama hakata.
    Edaspidi plaanib tehnikaülikool koonduda kompaktseks ülikoolilinnakuks Mustamäel.
    Sedalaadi ettevõtmised nõuavad suuri investeeringuid. Kui osa vara välja rentida, saab sealt tulu. Kopli tänava energeetikateaduskonna hoonest ei ole me näiteks enam huvitatud, tunnistab TTÜ kantsler Jüri Tanner.
    Pedagoogikaülikooli haldusprorektori Tõnu Idnurme sõnul kavatseb ka pedagoogikaülikool osad ühiselamud raha teenima panna. Üks variant on, et üliõpilased kannavad ise oma kulud, teisalt võib ühiselamud hoopis kaotada ja osaliselt hotellideks ehitada, räägib Idnurm.
    Tamme ütleb, et kinnisvara väljarentimine ei ole Tartu ülikooli põhitegevus. Ülikool on esmajoones teadus- ja õppeasutus, kuigi vähesel määral on meilgi renditavat pinda, lisab Tamm.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.