Monopoolsus teeb laisaks

Lihtsaim võimalus ebaefek-tiivsel monopolistil ots otsaga välja tulla ja investeeringuteks raha leida on oma toote-teenuse hinda tõsta. Augustist tõstab AS Tallinna Soojus järjekordselt soojusenergia hinda, silme ees kombi- ja soojuselektrijaama suurprojektid.

Äripäeva arvates on kinnisvaraprojektide arendamiseks ja investeeringuteks raha leidmine tarbija arvel põhjendamatu, ent kahjuks monopolidele tüüpiline. Selle asemel et investeerimisel rohkem laenuprojektidele mõelda või ettevõtte efektiivsuse tõstmise nimel pingutada, pannakse lihtsalt hinnale jupp otsa ja tarbija, kel erilist valikuvõimalust pole, peab kinni maksma ettevõtte vead ja läbimõtlematused.

Kas EMEX on ainuke metalliostja või mitte, inimest, kes rauaga raha ei teeni, ei kõiguta. Monopoolselt dikteeritav toasoe läheb aga paljude tasku kallale. Monopolism ei sunni tootmise efektiivsuse pärast eriti palju mõtlema ja selle nimel pingutama. Ei ole vajadust. Tarbijal ei ole niikuinii kusagile minna.

Tallinna Soojuse arendusdirektor Sergei Trifonov väidab teisipäevases Eesti Päevalehes, et nad ei ole monopol. Paljud lähevad üle gaasiküttele. Tööstustarbijate puhul on see mõeldav ja ka kasulik. Firmad suudavad enda tarbeks gaasil köetavaid automaatkatlamaju püsti panna ja nii suuri kulusid säästa. ASi Tondi Elektroonika juht Uno Abru hindab enda juhitava ettevõtte sarnast tegu parimaks investeeringuks, mis kuus kuni seitsmekordse kokkuhoiu annab.

Tallinna Soojus on küll otsustanud tööstustarbijate hoidmiseks nende makstavat hinda langetada, ent ettevõtjate hinnanguil on rong juba läinud. Ettevõtjad eelistavad üldise soojusvõrgu ebamäärasusele -- teadmata on, mille eest maksad ja millised muutused hinna arvestamisel võivad tulla -- isikliku soojatootmise kindlust.

Nüüd peabki eratarbija suurtarbijate majandusliku mõtlemise kinni maksma.

Tallinna Soojuse müügiosa-konna juhataja asetäitja Ilmar Evert on Äripäevale öelnud, et üksikud korterid tsentraalküttest loobuda ei saagi. Võimalik on see korteriühistutel. Ühe maja puhul on majanduslik tasuvus isegi küsitav. Tervet kvartalit ühe mütsi alla saada on aga keeruline.

Elektriküttele üleminek ei tõota juba praegu spetsialistide hinnangul korteriomanikule kuigi suurt kokkuhoidu. Seda enam eelseisvat elektri hinna tõusu silmas pidades.

Gaasiküttele üleminek on kaalumist väärt ainult juhul, kui on olemas gaasitrass. Soojussõlme asendamine gaasikütte seadmega on lihtne. Ent näiteks Haaberstis, kus trassi pole, eeldab gaasiküte mahukaid investeeringuid.

Nii et eratarbija jaoks on tegemist surnud ringiga, mida monopolistist Tallinna Soojusel on hea võimalus ära kasutada.

Tunduks veider, kui liisitud auto eest paari kuu pärast hoopis kõrgemat hinda küsitakse, põhjendades seda investeerimisvajadusega. Vahetaks firmat. Monopol dikteerib aga oma reegleid. Ka riik ja omavalitsused lasevad end monopolijuhtidel ära rääkida.

Tarbijat harjutatakse järjekindlalt mõttega, et hinnad peavadki tõusma, et NSV Liidu aegsed hinnad olid kunstlikult madalad.

Viimast eitamata leiab toimetus, et lihtsama vastupanu teed minemise asemel võiks monopolettevõtjad mõelda pigem ettevõtte rentaablimaks muutmisele. Praegu ei näi see kedagi huvitavat.