• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas väljastpoolt tulijal on soodne Tartus äri alustada?

    Meile näis, kui me april-li lõpus hakkasime linna juhtimisega aktiivselt tegelema, et tõepoolest -- ettevõtluskeskkonnaga Tartus on kehvasti. Sõltumata sellest, kas tullakse väljastpoolt või ollakse Tartus eneses.
    Mais kohtusime linna sadakonna tegusama ettevõtjaga, et uurida, milles nad näevad suuremaid probleeme. Saime küllaltki vastukäivat tagasisidet. Kui mõne linnavalitsuse osakonna kohta arvati, et ta on suureks takistuseks, näiteks ehituskorralduse osakond, siis vastused näitasid niimoodi, et ta sai kõige rohkem negatiivseid hinnanguid, kuid samas kummalisel kombel ka kõige rohkem positiivseid. Seda ei oska muudmoodi seletada, kui et tõepoolest mõnedele on tuldud väga lahkelt vastu ja teisi võib-olla jooksutatud. Eks see viitab polariseeritud suhtumisele, millest võib kaudselt välja lugeda, et tehakse vahet ettevõtjate vahel.
    Aga suhtumist väljastpoolt tulevatesse ettevõtjatesse Tartus saab pigem võrrelda külaeluga vanasti, et kas see on läbisõitev ühe-õhtu-kavaler või siis tugi kogu eluks. Kui on võrrelda, kas tugev investor või lihtsalt läbikäija, siis loomulikult meie sümpaatia on esimese poolel.
    Ei ole soodne. Sellest ei saagi aru, miks. Eks selline keskkond on tekitatud ilmselt mõistusepuudusest. Vaba konkurentsi pärssimine ei saa midagi muud olla.
    Meil on olnud Tartus kokku kolm objekti. Kahe taga on olnud rahvusvahelised firmad, mille puhul oli konkurss kõigile lahti. Kolmandaks teeme praegu Tartu politseimaja remonti. See oli nüüd minu jaoks küll esimene selline objekt Tartus, kus kõigi nähes tehti pakkumised lahti ning meil oli mitmemiljonise objekti puhul mõnikümmend tuhat krooni odavam pakkumine kui kohalikul firmal ja see anti meile teha.
    Ega muuseas see ei ole ainult Tartu probleem, aga mujal on seda vähem. Üks versioon, millega seda põhjendatakse, on see, et kohalikud saavad tööd, aga see on ju puhas demagoogia.
    Kui omavalitsus peab vajalikuks kedagi toetada ja kui näiteks Viljandi firma ehitaks miljon krooni odavamalt, siis oleks linnavalitsusel otstarbeks võtta Viljandi firma ehitama ja see kokkuhoitud miljon jaotada nendele tartlastele, kellele nad õigeks peavad. Lihtsalt niisama. Otsustamise puhul peaks lähtuma firma usaldusväärsusest ja hinnast, mitte päritolust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.