Kas väljastpoolt tulijal on soodne Tartus äri alustada?

Meile näis, kui me april-li lõpus hakkasime linna juhtimisega aktiivselt tegelema, et tõepoolest -- ettevõtluskeskkonnaga Tartus on kehvasti. Sõltumata sellest, kas tullakse väljastpoolt või ollakse Tartus eneses.

Mais kohtusime linna sadakonna tegusama ettevõtjaga, et uurida, milles nad näevad suuremaid probleeme. Saime küllaltki vastukäivat tagasisidet. Kui mõne linnavalitsuse osakonna kohta arvati, et ta on suureks takistuseks, näiteks ehituskorralduse osakond, siis vastused näitasid niimoodi, et ta sai kõige rohkem negatiivseid hinnanguid, kuid samas kummalisel kombel ka kõige rohkem positiivseid. Seda ei oska muudmoodi seletada, kui et tõepoolest mõnedele on tuldud väga lahkelt vastu ja teisi võib-olla jooksutatud. Eks see viitab polariseeritud suhtumisele, millest võib kaudselt välja lugeda, et tehakse vahet ettevõtjate vahel.

Aga suhtumist väljastpoolt tulevatesse ettevõtjatesse Tartus saab pigem võrrelda külaeluga vanasti, et kas see on läbisõitev ühe-õhtu-kavaler või siis tugi kogu eluks. Kui on võrrelda, kas tugev investor või lihtsalt läbikäija, siis loomulikult meie sümpaatia on esimese poolel.

Ei ole soodne. Sellest ei saagi aru, miks. Eks selline keskkond on tekitatud ilmselt mõistusepuudusest. Vaba konkurentsi pärssimine ei saa midagi muud olla.

Meil on olnud Tartus kokku kolm objekti. Kahe taga on olnud rahvusvahelised firmad, mille puhul oli konkurss kõigile lahti. Kolmandaks teeme praegu Tartu politseimaja remonti. See oli nüüd minu jaoks küll esimene selline objekt Tartus, kus kõigi nähes tehti pakkumised lahti ning meil oli mitmemiljonise objekti puhul mõnikümmend tuhat krooni odavam pakkumine kui kohalikul firmal ja see anti meile teha.

Ega muuseas see ei ole ainult Tartu probleem, aga mujal on seda vähem. Üks versioon, millega seda põhjendatakse, on see, et kohalikud saavad tööd, aga see on ju puhas demagoogia.

Kui omavalitsus peab vajalikuks kedagi toetada ja kui näiteks Viljandi firma ehitaks miljon krooni odavamalt, siis oleks linnavalitsusel otstarbeks võtta Viljandi firma ehitama ja see kokkuhoitud miljon jaotada nendele tartlastele, kellele nad õigeks peavad. Lihtsalt niisama. Otsustamise puhul peaks lähtuma firma usaldusväärsusest ja hinnast, mitte päritolust.