Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus ründab segaturge
Majandusministeerium valmistab praegu ette turgude tegevust korrastavat seaduseelnõu, mille ministeerium esitab valitsusele augusti esimestel nädalatel. Rahandusminister Mart Opmann märkis, et ka tema kuulub nende hulka, kes tahavad turukaubanduses korda luua.
«Minu jaoks on olemas kaht tüüpi turge,» rääkis Opmann. «Üks on poola turg, seda on praegu ka meie Kadaka turg, kus saab osta kõike isamaasõjaaegsetest hilpudest kuni viimase mudeli järgi külmkappideni ning toidukaupu. Teine turg on see, mis on Skandinaavias ja Kesk-Euroopas, st liha- ja ka-laturud, värske kauba turud ja täikad.»
Opmann ütles, et pessimistlike hinnangute kohaselt kaotab riik välisturiste Tallinnas ligitõmbava Kadaka turu tõttu igal aastal vähemalt pool miljardit krooni eelarvetulu. «Vastuväide on, et kui me selle turu korrastame teatud piirini, ei tähenda see veel, et viissada miljonit krooni kõnnib uhkelt riigikassasse,» lausus Opmann. «Mingi osa siiski kõnnib, optimistliku arvamuse järgi 200 miljonit, pessimistlikuma järgi kuni 100 miljonit krooni.»
Opmann ütles, et kui riigikogu võtab vastu majandusministeeriumis ettevalmistatavad seaduseparandused, võiks selle pealt riigieelarvesse rehkendada täiendavalt kuni 100 miljonit krooni. «Seda on põllumehed kaubelnud peaministrilt kogu tema võimuloleku ajal,» lisas ta.
Eile kirjutasid põllumajandusminister Andres Varik ja põllumajandustootjate esindajad alla lepingule, millega järgmise aasta riigieelarvest eraldatakse põllumajanduse toetuseks 549,3 miljonit krooni. Põllumajandustootjad taotlesid valitsuselt 125,7 miljoni krooni võrra suuremat summat.
Andres Variku sõnul läheb 549 miljonist kroonist otsetoetusteks 291,48 miljonit krooni, millele võib täiendavalt lisanduda 100 miljonit krooni.
Mart Opmann ütles, et tollimaksu kehtestamist sealihale ei ole järgmise aasta eelarves arvestatud. Kui eelmisel aastal löödi häirekella, et Eestisse tuuakse dumpinghinnaga toiduaineid, analüüsis rahandusministeerium olukorda. Hinnang oli maksimaalselt 16 miljonit ja minimaalselt 3--4 miljonit krooni kaotust eelarvele, aga juttu oli selle ümber tohutult palju, sõnas rahandusminister.
Ministeerium selgitas Opmanni sõnade kohaselt välja ka kära põhjuse, nimelt väite, et võid tuuakse Eestisse Hollandist. Selgus, et AS Põlva Piim ostis suurel hulgal Hollandi margariini, segas seda meie võiga ja eksportis edukalt Venemaale edasi, rääkis Opmann. «Mis sa hing veel tahad, pandi lisaväärtus juurde ja kõik sõitis siit edasi,» lisas ta.