Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti teadusuuringud on maailmas heas kirjas
Toetust saanud Eesti projektid käsitlevad biotehnoloogiat, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, materjalitehnoloogiat ning tervishoidu. Euroopa Liidu innovatsiooniinfo Eesti keskuse koordinaator Marek Tiits ütles, et ühe projekti eelarve on keskmiselt 3,8 miljonit krooni. Rahastamise eeltingimus on, et selles peavad peale Kesk- või Ida-Euroopa riikide osalema ka Euroopa Liidu riikide esindajad.
Inco-Copernicuse projekti raames on teiste hulgas saanud toetust ka Endel Lippmaa juhitav keemilise ja bioloogilise füüsika instituut ning Tartus asuv Eesti biokeskus.
Eesti biokeskuse direktor Richard Villems ütles, et Inco-Copernicus on rahastanud nende projekte ja katsetusi juba alates 1993. aastast, kokku toetatakse 7--8 projekti. Villemsi sõnul on projektidele suhteliselt lihtne rahalist katet leida, kui on saanud selgeks, kuidas avaldust toetuse saamiseks vormistada.
Inco-Copernicuse raames toetatavate projektide eripära on selles, et raha ei anta mitte baastehnoloogia projektidele, vaid uurimustele, mis on teadus-tehnoloogiliselt uudsed ja on seotud katsetustega. Eesti biokeskus tegeleb näiteks Inco-Copernicuse toetusel uute geeniteraapia meetodite väljatöötamisega. Professor Mart Ustav ütles, et seda projekti on Euroopa Liidu kaudu rahastatud neli aastat, biokeskuse partneriks on Inglismaa suurim biotehnoloogia keskus.
Geeniteraapia väljatöötamiseks saab biokeskus igal aastal Euroopa Liidust 65 000 ECUd toetust (975 000 krooni), kokku on projekt saanud toetust 2,9 miljoni krooni eest.
Ustav selgitas, et biokeskuses tehtava uurimistöö eesmärk on asendada haigusi tekitavad geenid tervetega, mida kasvatatakse bakterites kunstlikult. «Seni töötame koekultuuridega, järgmise etapina on kavas loomkatsed,» lisas Ustav.
Ustav sõnas, et kui Tartus valmib uus biokeskuse hoone, kavatsetakse seal järgmise aasta aprillis hakata ka hiiri kloonima. Osaliselt finantseeritakse ka seda tööd Inco-Copernicuse raames.
Inco-Copernicuse projektikonkurss toimub ka tänavu. Käesoleval aastal saab esitada taotlusi keskkonnakaitse, tervishoiu, energeetika (v.a tuumaenergeetika), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, telemaatiliste rakenduste, toidutehnoloogia ja sotsiaalteaduste valdkonnas. Uusi taotlusi toetatakse kokku umbes 930 miljoni Eesti krooni eest ja taotluste esitamise tähtaeg on 26. september.