Leedu litt on stabiilne valuuta

Et muuta Leedu keskpanka ajakohasemaks, on vastu võetud ja asutud ellu viima Leedu Panga monetaarpoliitika programmi aastaiks 1997--1999. Praegu kehtib endiselt Leedu liti ja USA dollari püsikurss 4:1. Ametiisikute sõnul jääb liti ja dollari kindel vahetuskurss kehtima kuni 1999. aastani.

Keskpanga monetaarpoliitika programm näeb ette kolm etappi. Esimesel etapil kehtib endiselt valuutakomitee süsteem. Monetaarpoliitika muutmisel hakatakse aga üha rohkem arvestama Euroopa keskpanga tulevasi nõudmisi ning samal ajal säilitatakse Leedu Panga välisvaluutareservid, mis loodi valuutakomitee süsteemiga ning kooskõlas rahvusvahelise valuutafondi (IMF) nõuetega. Leedu Pank on juba alustanud valitsuse väärtpaberitega repotehinguid keskpanga ja kommertspankade vahel.

Teisel etapil alustatakse valuutakomitee reformimist, et taastada monetaarpoliitika täielik paindlikkus. «On erakordselt tähtis valida teise etapi alustamiseks õige aeg, sest sellest sõltub otseselt reformide edasine edu,» ütles Leedu Panga osakonnajuhataja Gitanas Naudesa.

Kolmandal etapil, kui riigi finants- ja rahaturg saavutavad suhtelise stabiilsuse, firmade ja kodanike hoiused pankades püsivalt kasvavad ning kuue järjestikuse kuu inflatsioon ei ületa 0,5--0,8 protsenti, alustatakse lõpuks liti kursi muutmist, arvestades seejuures ELi monetaarintegratsiooni, milles Leedu aktiivselt osaleb. Ametiisikute teatel ei ole seda etappi otstarbekas alustada enne 1999. a, kui Euroopa Liidus minnakse üle Euroopa ühisrahale -- eurole.

Keskpanga analüütikute andmetel tuleb siis litt märksa tugevamalt siduda Euroopa valuutadega. Arvatakse, et üleminekuperioodil oleks kõige sobivam litt siduda valuutakorviga, mis koosneb kahest valuutast, USA dollarist ja eurost, kuna dollar on kõige kasutatavam valuuta Leedu välismaksetes.

Monetaarpoliitika muutmise esimesel etapil on Leedu Pank kohustunud kindlalt kinni pidama keskpanga välisvaluutareservi hoidmisest ja suurendamisest. Reservi suuruseks on määratud 1996. a detsembris 133,1 mln litti, 1997. a märtsis 133,4 mln, 1997. a juunis 135,2 mln ja 1997. a septembris 135,2 mln litti.

Naudesa sõnul tekib rahamassi parema reguleerimise võimalus alles kolmandal etapil ja alles pärast liti paindlikuma vahetuskursi kehtestamist. Sellisel juhul saab keskpank, kui liti vahetuskurss mingil määral kõigub, pöörata rohkem tähelepanu rahamassi kontrollimisele. Keskpank loodab, et niisugune vahetuskursisüsteem võimaldab ohjeldada spekulatiivseid väliskapitalivooge.