Kaksteist panka omavahel

Kolm suurt, kolm keskmist ja kuus väikest -- ongi kõik Eesti pangad. Igaühel neist on oma soovid ning plussid ja miinused nende teostamiseks.

Panku võrreldes jääb silma, et suuremad neist võitlevad visalt turuosa suurendamise eest, väiksemad kindlustavad äraolemist oma ni?is. Järske muudatusi toimetuse hinnangul lähemal ajal oodata pole.

Pangandusturu liider Hansapank on teeninud igal aastal kasumit nii palju kui eelneval perioodil kokku. Edukalt ollakse kanda kinnitanud Lätis. Märk, et pidev liidrikoht toob kaasa liigse enesekindluse, oli aga hiljutine rike arvutisüsteemis, mida tähelepanelikuma suhtumise korral oleks ennetatud. Suurimaks muutuseks arengus võib lugeda võimalikku otsust müüa end mõnele maailma suurpangale.

Ühispanga suures osas klientide meelitamisele rajatud taktika, mis konkurente ärritab, on viinud sinna riigi ja Tallinna linna miljardid. Suurkundedele pakub tuge hea kontorite võrk väljaspool pealinna. Investeeringud infotehnoloogiasse aitaksid selle ka efektiivsemalt tööle panna. Tundub, et Ühispangal on Eestis kitsaks jäänud, välja laienemisega aga ollakse hilinenud.

Eraisikute seas turuliidriks oleva Hoiupanga kiire areng on seotud Olari Taali nimega. Tema korraldas ka liitumise Tööstuspangaga, mille eesmärk oli suurendada firmaklientide arvu. Senise juhi lahkumise eelne võimuvõitlus ei ole küll väliselt häirinud, kuid pangale oleks olnud parem, kui uue juhi nimi oleks varem teatatud. Taali järeltulija selgub tõenäoliselt 21. augustil ja tema peab panka Venemaa ja Ukraina turule viima hakkama, Leedu-plaanist ollakse nüüdseks loobutud.

Keskmistest suurim, Tallinna Pank, on tänavu enim kõneainet pakkunud. Peamiselt negatiivset, mida iseloomustab aktsiahinna visa püsimine üldise tõusu ajal ja suurklientide arvu kahanemine Tallinnas, kus pank mullu end kindlalt tundis. Suur osa aurust ongi paljude heade keskastme spetsialistidega pangal kulunud usalduse taastamisele. Hoogsalt esitleti ka tulevikulist Saulesi panga ostmist Lätis. Ühinemine mõne teise Eesti pangaga oleks Tallinna Panga jaoks parim. Selleks tuleb aga juhtkonnal saada jagu soovist iga hinna eest oma panka pidada.

Avalikkuse jaoks märkama-tult on aiva ülespoole rühkimas Forekspank. Seni on väljaspool selgelt Venemaa-kaardile mängiva panga risk ennast õigustanud. Samas andis hiljutine kontode blokeerimine Peterburis taas märku, kui äraarvamatuid tagajärgi võib idaturul olemine kaasa tuua. Eestis piirdutakse Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu kontoriga, orienteerudes jõukale kliendile.

Keskmike rea lõpetab 4-5protsendilise turuosaga Maapank. Tema hüplik areng on ühelt poolt näide pankade mitte just eriti õnnestunud ühinemisest ja teiselt poolt nn oma mina otsimisest. Haaratakse tükikesi siit ja sealt, räägitakse maine tõstmiseks börsile minekust ja pakutakse välja omapäraseid projekte, nagu näiteks Tõrva näidislinnaks muutmine. Tegu on ühtlasi ainsa pangaga, kellele audiitoritel on pidevalt midagi ette heita.

Ülejäänud kuus -- ERA Pank, Krediidipank, EVEA Pank, Tallinna Äripank, Innovatsioonipank ja INKO Balti Pank -- on leidnud oma koha ühes või teises teenuste-klientide valdkonnas ja oluliselt kõrgemale ei püri. Osa neist ongi muutunud sisuliselt ustava sõpruskonna pangaks, kelle eesmärk omadega hästi hakkama saada, käies enda teadvustamiseks aeg-ajalt välja avalikkusele suunatud uudiseid.

Äripäev ennustab, et lähiajal Eesti pankade arv märgatavalt ei muutu ja aasta pärast on neid endiselt kümmekond. Praegune majandusareng tõotab piisavat kasumit kõigile, kes kliente hoida suudavad.