Makseraskusi ei tohi liisingfirma eest varjata

Eelmises artiklis vaatasime makseraskuste puhul rentniku ja liisingfirma positsioone seadusandlusest lähtudes. Seekord vaatame tegutsemist praktikas.

Alustame kliendiga, kes oleks iga liisingfirma ideaal.

Niipea kui ettevõtja näeb, et liisingmaksete tasumisega tekivad raskused, võtab ta ühendust liisingfirmaga. Koos arutatakse läbi võimalikud edasise tegevuse variandid. Kui makseraskused on ajutised, on liisingfirma reeglina nõus maksete tasumise tähtaega pikendama. Juhul kui tegemist on suuremate probleemidega, on alati võimalik lepingut pikendada ja sellega vähendada maksekoormust. Kui aga olukord on lootusetu, siis tuleks vähemalt leida tee lepingu lõpetamiseks, mis võimalikult vähe kahjustaks mõlema osapoole huve.

Miks on selline käitumine rentnikule kasulik? Esiteks hoiab ta sellega kokku raha, mis muidu kuluks viiviste ja trahvide tasumiseks. Veelgi tähtsam on aga see, et liisingfirma näeb, et äripartnerit võib usaldada ka raskes olukorras. See muudab lihtsamaks uuesti alustamise või uute projektide käivitamise.

Teine, ebameeldivam juhtum on, kui puudub infovahetus rentniku ja liisingfirma vahel. Probleemid tulevad reeglina päevavalgele siis, kui liisingmakse tasumine on hilinenud juba paar nädalat. Siis järsku ei ole võimalik enam ettevõtjaga ühendust saada. Vastuseid ei tule ka faksidele. Sellisel juhul püüab iga liisingfirma tegutseda võimalikult resoluutselt ja kiiresti, et päästa, mis veel päästa annab ja oma vara tagasi saada. Sellises olukorras puudub rentnikul peaaegu igasugune sõnaõigus. Liisingfirma kasutab oma kahjude minimiseerimiseks aga kõiki seadusega lubatud vahendeid.

Elu näitab, et sellisel käitumisel on reeglina ebameeldivad tagajärjed ka kaugemas perspektiivis. Kõik liisinglepingud on kantud Krediidiinfo andmebaasi ja seal leiavad kajastamist ka maksehäired. Nii võibki ükskord eksinu leida ennast olukorrast, kus edaspidine suhtlemine finantsasutustega on raskendatud.

Iga normaalse liisingfirma jaoks ei ole kliendi makseraskused mingi surmapatt, vaid olukord, mis võib tekkida igas ettevõtmises. Kui asjad lähevad halvasti, on kõige olulisem informeerida sellest ka oma partnereid. Inkassofirmad, politsei ja kohtuvõimud tulevad reeglina mängu alles siis, kui kaob usaldus ja side lepingupoolte vahel.