17. august 1997
Jaga lugu:

Uus valitsus, vanad hädad

Poliitiliselt «sõltumatu» Andris ?kele kabineti välja vahetanud Läti uuel «poliitilisel» valitsusel tuleb leida vastus paljudele seni õhku jäänud küsimustele. Väljastpoolt vaadates võib tunduda, et ärimees Andris ?kele lahkumine riigi juhtkonnast tähen-dab vähemalt poole sammu võrra taganemist senisest edukast reformipoliitikast, mis on võitnud rahvusvahelise tunnustuse. Uus valitsus, mida juhib endine majandusminister, paremrahvusliku erakonna Isamaale ja Vabadusele esindaja Gunnars Krasts, on lubanud jätkata senist majanduspoliitikat, aga kahtlemata ei jäta seitsmeparteilist valitsuskoalitsiooni mõjutamata lähenevad valimised, mis toimuvad juba 1998. a sügisel.

Kui vaadata Läti olukorda, siis kabineti ümberformeerimisega kaasnev teatud poliitiline ebastabiilsus pole praegu sugugi suurim probleem. Kaudsed tõendid riigiaparaadis esineva korruptsiooni kohta on igatahes palju tõsisemad, kui ?kele valitsuse mõne ministri formaalne vallandamine korruptsiooniseaduse alusel.

Samal ajal kui ?kele oli suuremate erakondade usalduse kaotamise tõttu sunnitud peaministri ametist lahkuma, tabas Lätit nn Liechtensteini skandaal (vt lähemalt Äripäev nr 133, 30.07.97).

See sai alguse Baltija panga pankrotist, mille järel pankrotihaldur müüs riikliku energiafirma Latvenergo 10 miljoni suuruse laenutagatise Liechtensteini anonüümsele offshore-firmale viie miljoni lati eest, kusjuures too sai Latvenergolt omakorda kaheksa miljonit latti, teenides seega kolm miljonit vahelt.

Analoogset tehingut kavandati ka teise riikliku firmaga Ventspils Nafta, kes oli taganud Baltija pangale 18 miljoni dollari suuruse laenu. Teine Liechtensteini firma pakkus talle selle eest 4,5 miljonit dollarit ja ise oleks saanud samuti 4,5 miljonit, kuid selle tehingu katkestas ajakirjanduse sekkumisega puhkenud skandaal.

Vahepeal on Läti ajakirjandus leidnud seose Liechtensteini firma ja Ventspilsi äriringkondade vahel, kes vajavad ilmselt sularaha Ventspils Nafta erastamiseks. Ühesugune skeem, mille kohaselt välismaa firma sai või oleks saanud kahelt riiklikult Läti ettevõttelt kohe sularaha, mida nad seni olid keeldunud maksmast, viitab sellele, et tolle tehingu niidid ulatuvad Läti kõrgemasse võimuringkonda. Ei ole liigne meenutada ka seda, et endine majandusminister Gunnars Krasts kandis täit vastutust Läti erastamisagentuuri eest, mis korraldab nii Latvenergo kui ka Ventspils Nafta erastamist.

Lõplikku selgust ei ole ka riigi edasise majandusliku arengu suhtes. Samal ajal kui ametist lahkunud peaminister ?kele kinnitas, et pärast esimest poolaastat oli riigieelarve 30 miljoni lati ehk 750 miljoni Eesti krooniga plussis, väitis Gunnars Krasts, toetudes oma erakonnakaaslase ja rahandusministri Roberts Zile seisukohale, et Läti ei suuda selle aasta eelarvet tasakaalus hoida, nagu kavandatud, vaid lõpetab aasta 12 miljoni latise (300 miljonit krooni) puudujäägiga.

Kõrgemal võimutasandil leviv korruptsioonilehk ja umbusk valitsuse majanduslike väidete suhtes võib aga halvendada Läti investeerimisõhkkonda uue, kuid ebakindlal alusel valitsuse võimuloleku ajal.

Jaga lugu:
Hetkel kuum