• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ajakirjandusmaja jääb ilma kahest suurest rentnikust

    Ajakirjandusmaja haldava kinnisvarafirma Mendelson & Co grupijuht Margus Saar ütles, et rendilepingute ennetähtaegne lõpetamine toimub poolte kokkuleppel. «Kui nad ütlevad, et me läheme järgmisel nädalal ära, on see ETA-le (ajakirjandusmaja omanik -- toim) ja Mendelsonile kahjulik,» tunnistas Saar.
    Saar lisas, et Mendelson & Co ei soovi päevalehtede kolimist takistada. Teame, et suur rentnik on kolimas, kuid uut rentnikku me veel ei otsi, lausus Saar.
    Gunnar Kobin sõnas, et nii Eesti Päevaleht kui Õhtuleht ostavad endale uue kontoripinna.
    Eesti Päevalehe peadirektor Hando Sinisalu lisas, et kontoripinna soetamiseks kavatsetakse võtta pangalaenu. Igakuised laenukulud on enam-vähem võrdsed praegu ajakirjandusmajas makstava rendiga, väitis ta.
    Sinisalu sõnul on Eesti Päevalehe rent ajakirjandusmajas kuu eest 100 krooni ruutmeeter. «Ühel korrusel on rent üle saja krooni, teisel alla saja krooni ruutmeeter,» täpsustas ta.
    Gunnar Kobin ütles, et kontoripinnad ostavad Eesti Päevalehe ja Õhtulehe kinnisvaraga tegelevad ettevõtted. Lepingud kontoripinna ostmiseks pole tema sõnul veel allkirjastatud. «Lepingute osas detailide täpsustamine käib,» lisas Kobin.
    Kobin ei olnud nõus ütlema ruumide ostuhinda. Ta lausus aga, et tehingust moodustab omafinantseerimine kolmandiku ja võimalik laenuandja on Hansapank.
    Kobin ütles, et kolimise peapõhjus on ajakirjandusmaja amortiseerumine. Ta lisas, et maja varem hallanud telegraafiagentuuriga (ETA) ei suudetud leida ühist keelt ega sõlmida mõlemaid pooli rahuldavat rendilepingut. Mendelson & Co hakkas haldama ETA valduses olevat ajakirjandusmaja juunis.
    Margus Saar Mendelsonist ütles, et enamasti kuni 2000. aastani kehtivad rendilepingud ajakirjandusmajas on riigile kahjulikud ja poolte kokkuleppel sõlmitakse lähiajal uued rendilepingud. «Tahame, et mõlemad pooled mõistaksid mõisteid ühtemoodi ning garantiid ja remondikohustused oleksid täpselt välja toodud,» ütles Saar.
    Saar väitis, et ajakirjandusmajas renditakse praegu ruume 90 protsendile rentnikest alla turuhinna. Ta lisas, et keskmine rent ajakirjandusmajas on 50 krooni ruutmeeter kuus. «Kui seal küsida isegi praeguses korras hoone kohta 120 krooni renti ruutmeetrist, ei ole see julm,» lausus Saar. Ta ütles, et mõnes rendilepingus on rendisumma seotud ka tarbijahinnaindeksiga.
    Saar ütles, et ajakirjandusmajas on enamikul rentnikest rendi tasumisega probleeme.
    Hando Sinisalu kinnitas, et Eesti Päevaleht ei ole rendivõlgnik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Akzo Nobel Baltics 35. Kuidas väikesest värvitehasest sai globaalne ettevõte
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.