Krediidiasutuse tulud regiooniti: alus investeerimisotsuste tegemiseks

Pankade korrespondentkontode arestimine Venemaal põhjustas mõnede Eesti pankade tulubaasi ilmse vähenemise. Investorite reageering väärtpaberibörsil oli sellele suhteliselt loid. Üheks põhjuseks oli ilmselt asjaolu, et investorid lihtsalt ei tea, millised on pankade tulud tegevusest Venemaal.

Selleks, et teha ratsionaalseid investeerimisotsuseid ja hinnata oma investeeringu riski, on investoritel vajalik teada, millisest regioonist tulevad millised tulud.

Eesti pankade puhul selgus tulude suurusest regiooniti puudub, v.a juhul, kui regioonis tegutseb märkimist vääriva suurusega tütarettevõte. Krediidiasutuste tulude regionaalne jaotus peaks selguma majandusaasta aruannetest, täpsemalt selle lisadest.

Nõuded krediidiasutuste poolt esitatavale majandusaasta aruandlusele on Eesti Vabariigis kehtestatud lähtuvalt raamatupidamise seadusest, raamatupidamise õigsuse eest isikliku vastutuse seadusest, krediidiasutuse seadusest, muudest Eesti Vabariigi õigusaktidest, Eesti Panga juhenditest ja vastava krediidiasutuse põhikirjast.

Aasta alguses kinnitatakse Eesti Panga presidendi määrusega eelmise majandusaasta krediidiasutuse aastaaruandluse vorm koos selle täitmise juhenditega. Selle määrusega ei kinnitata raamatupidamise aastaaruandluse lisade vorme. Seetõttu on krediidiasutustel aruande lisade vormistamisel suur vabadus.

Investorile on investeerimisotsuste tegemisel üheks vajalikumaks aastaaruandluse lisaks krediidiasutuse tulud regiooniti.

Krediidiasutuse aastaaruandes leiavad tulud ja tegevuse laienemine regiooniti üldsõnalist kajastamist. Näiteks mõned väljavõtted pankade aastaaruannetest:

-- toimus tegevuse geograafilise laienemise avalöök;

-- raha paigutati naaberriikide väärtpaberitesse;

-- alustati tegevust naaberriikides jms.

Krediidiasutused näitavad küll oma tulusid operatsioonide lõikes, kuid tulusid regiooniti välja ei tooda. Sellise praktika õigustuseks ja põhjuseks on ilmselt järgmised asjaolud:

-- teised pangad ei näita tulusid regiooniti;

-- osade tulude osas on raske määratleda geograafilist regiooni;

-- sellise arvestuse pidamine võib olla suhteliselt keeruline;

-- tulude regionaalne arvestus on täiendav kulu;

-- lihtsalt ei taheta konkurentidele näidata tulusid regiooniti;

-- tulude regionaalse jaotuse näitamine võib mõjuda aktsia hinnale negatiivselt;

-- Tallinna väärtpaberibörsil noteeritud krediidiasutustel puudub tulude regionaalse jaotuse nõue;

-- Eesti Pank ei ole krediidiasutustelt tulude regionaalset jaotust samuti nõudnud.

Arvestades idaturgude suhteliselt kõrget riskiastet, on krediidiasutuse tulud regiooniti investorile üheks vajalikumaks aastaaruande lisaks. Krediidiasutuse tulude regionaalne jaotus on suhteliselt lihtsalt võimalik teenus- ja komisjonitasude, intressitulude, muude tulude ja osade finantstulude osas.

Ilmselt ei ole praegusel hetkel otstarbekas hakata piirama pankade (aktsiate ostu-müügiga seotud finantstehingute vähendamise kaalutlustel) ja aktsiaturu arengut normatiivsete vahenditega. Pigem tuleks täiustada avalike ettevõtete aruandlust, mis võimaldaks kõikidel investoritel teha ratsionaalseid otsuseid emotsionaalsel ja siseinfo kasutamise kahtlustustega väärtpaberiturul.