Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksupetturitel elu kibe
Maksupetturite pea kohale on tõusmas õige ähvardavad ja tumedad pilved. Prognoosi kohaselt on pilvedest ka äikest oodata, mis riigieelarvesse laekumata jääva raha petturite kaugastest välja kõmmutab ja petjaile kriminaalkaristust ennustab.
Äripäeva arvates on maksuameti ja politseiameti ühise maksupetturluse uurimisega tegeleva töögrupi moodustamine iseenesest positiivne ja igati tervitatav nähtus. Jääb üle loota, et grupi tegevus ka käegakatsutavate tulemusteni jõuab. Vaid järjekordse koosistuva ja kõneleva komisjoni tekitamisest ei ole mingit tolku.
Kui töögrupist õnnestub luua täiesti sõltumatu ja senisest maksuametist suuremate õigustega seltskond, on asi lootusrikkam. Üks grupi loomise põhjus on see, et maksuametil oli seni võimalik pettureid karistada vaid halduskorras. Ka pole maksuametil uurimisasutuse õigusi.
Kriminaalkoodeksi alla käivate kuritegude uurimise algatamiseks tuli pöörduda majanduspolitsei poole. Ent nagu on maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd Äripäevale öelnud, ei vii majanduspolitsei uurimisi tihti lõpule. Jääb üle loota, et ühendatud jõud ka asjalikumaks löögirusikaks osutuvad.
Praegune maksuamet ei ole kahuks eriti objektiivne. Kuna rahandusministeeriumi tegevus on poliitiliselt mõjutatav, on seda otsapidi ka maksuamet.
Näiteks on maksuamet toetanud ASi Hansatee juhti Enn Panti konkurentsivõitluses Inreko Laevaga. Hansatee on skeptikud ristinud koguni rahandusministeeriumi tütarettevõtteks.
Omajagu iroonilisena mõjub muidugi ka see, et üks töögrupi moodustamise koostööprotokollile alla kirjutanud ministritest on Robert Lepikson. Mees, kelle nimi just maksupetturluse temaatikaga seotult mõni aeg tagasi teravalt avalikkuse tähelepanu all oli.
Niisiis ootaks uuelt töögru-pilt suurt sõltumatust ja objektiivust. Loodetavasti kujuneb grupist või tema tegevuse tulemusel midagi, mis on võrreldav maksupolitseiga. Kui grupp muutub mõjutatavaks, ei ole tal mingit mõtet.
Kui grupi pideva tähelepanu all on ca 200 Eesti suuremat ettevõtet, peaks 70--80protsendiline varjatud maksude kättesaamine kindlustatud olema. Pisemate ettevõtete puhul võib piirduda ka ainult pistelise kontrolliga. Komisjoni tegevuse vajalikkusse saab uskuma hakata alles siis, kui esimene suurem pauk ära on olnud, esimene maksupettuse uurimine eduka tulemuseni jõudnud. Praegu ei saa Eesti maksuametnikud eriti kiidelda sellega, et nad oleksid kedagi maksupetturluse eest türmi torgata suutnud.
Tugeva maksupolitsei sar-nase üksuse tegevus mõjub ka psühholoogiliselt distsiplineerivalt. Võib uskuda, et paljud nihverdamised jäävad tegemata, kui kuklasse hingab teadmine, et sind pidevalt kontrollitakse ja pettuse ilmsikstulekul ootab korralik kriminaalkaristus. Eestis seda veel ei ole. Paljude firmade seas on levinud isegi nn hea tava näidata kasumiks ca viis protsenti ja suurem osa kasumist ära peita, kuludesse kantida jne.
Toimetus hindab maksupettuste uurimisega tegeleva töögrupi loomist põhimõtteliselt heaks mõtteks ja jääb ootama tegusid, mis näitaksid, mida grupp väärt on. Võimalused täie pühendumusega töötada on loodud, vabastatakse ju grupi liikmed kõigist selle grupi tegevusega mitte seotud ametikohustustest.