NRG äriplaan ja Eesti teadlaste seisukohad

NRG Energy ja Eesti Energia vahelise ühisettevõtte loomise otstarbekuse suhtes on Eesti teadlased juba läbirääkimiste algstaadiumis korduvalt kahtlusi avaldanud (nt Sõnumilehes 7. mai, 12. juuli ja 16. sept 1996; Postimehes 17. jaan ja 7. veebr 1997 jne).

23. juulil 1996 tegid juhtivad energeetikateadlased, akadeemikud Harry Käär, Arvo Ots ja professor Mati Valdma (hilisemad energeetikanõukogu liikmed) selles küsimuses hoiatava pöördumise riigikogu ja valitsuse poole (see ilmus 25. juuli Sõnumilehes). On äärmiselt üllatav, et Äripäev ei ole nende seisukohtadega kursis, nagu selgub toimetuse autoriveerust.

Kõigele vaatamata algas ühisettevõtte äriplaani koostamine. Suure hilinemisega telliti Eesti teadlastelt ka tugiuuringuid, kuid neid ei jõutud äriplaani koostamisel kasutada, sest töö käis paralleelselt. Eesti majanduse instituudi osavõtul koostatud uuringu «Elektri hinna võimalike muutuste iseloom ja nende mõju lõpptarbijatele» töögrupi liikmetena ja elektri hinna prognooside vahetute tegijatena peame oma kohuseks täpsustada järgmisi asjaolusid. Nimetatud töös arvutatud ja NRG Energy äriplaanis toodud elektri hinna prognoose ei saa siiski lugeda hästi kooskõlas olevaiks, nagu on väidetud 27. augusti Äripäevas. Erinevad prognoosid

Ajakirjanduses korduvalt esitatud andmetel on äriplaanis elektrijaamadest väljamüüdava elektri hulgihinna tõus planeeritud 26 sendilt/kWh 1998. aastal 42 sendile/kWh 2007. aastal 1997. a hinnas. Inflatsiooni arvestades ulatuks elektri nominaalhind 2007. aastal 87 sendini/kWh.

Meie töös on inflatsioon arvesse võetud iga kuluelemendi spetsiifika järgi ning nende arvutuste kohaselt tõuseks elektrijaamadest väljastatava elektri nominaalhind 2007. aastaks maksimaalselt 56 sendini/kWh. Selles hinnas on arvestatud ka energeetilise põlevkivi hinna tõus vähemalt 150 kroonini/t (praegu keskmiselt 116 kr/t).

NRG Energy ja Eesti Energia ühisettevõtte loomist laiemalt kommenteerides tuleb märkida, et üldsuse teavitamisel on loodud väär mulje, nagu oleks vaadeldava projekti puhul tegemist suure välisinvesteeringuga Eesti energeetikasse. NRG panus on väike

Tegelikult on NRG panus vaid aktsiakapitalina pakutav 67 mln USA dollarit, pluss 5 mln dollarit sotsiaalprogrammideks (viie aasta jooksul). Kõik vajalikud miljardid kroonid investeeringuid tulevad elektrisüsteemi omavahenditest ja/või pangalaenudest ning lõppkokkuvõttes kaetakse elektri hinna, st tarbijate arvel.

Vaieldav on USA poole oskusteabe tähtsus Eesti poolele. Kellelgi peale Eesti ei ole suuremat kogemust põlevkivi kasutamisel nii energeetikas kui ka teistes valdkondades. Äriplaanis «õpetatavad» põlevkivituha kasutamise võimalused happeliste muldade lupjamiseks, ehitusmaterjalide tootmiseks jne on Eestis ammu tuntud ja kasutusel. Oleks vaid tarbijaid!

Eesti elektrijaamade ja NRG ühisettevõtte loomine on strateegilise tähtsusega samm, mis peaks tuginema eelnevalt väljatöötatud terviklikule Eesti energeetika arengukavale. Praegu on see tegemisel. Järelikult ei ole õige aeg vastu võtta ennatlikke otsuseid.

Eriti kahetsusväärsed on NRG esindajate ähvardused, et Eesti valitsus on rikkunud kokkuleppeid. Igasuguste äriprojektide juures on teatud risk täiesti enesestmõistetav.

Kui NRG arvestas kaks aastat tagasi kindla lepinguga, siis poleks ju olnud vajagi äriplaani koostada, vaid taotleda kohe lepingu sõlmimist. Samuti on väiklane rõhutada, et 5 mln dollarit sotsiaalabi fondi (viie aasta jooksul) on suur toetus, mis vastasel juhul tuleks katta elektri hinna arvel, seega siis 0,3 senti/kWh!

Paika ei pea ka NRG Energy esindajate väide (vt Eesti Ekspress 15. aug 1997), et juhul kui elektrijaamade hind oleks kõrgem kui 70 mln dollarit, tõuseks elektri hind «kosmilistesse kõrgustesse». Elektri hinna prognooside aluseks võetud Eesti Energia andmetes on põhivahendite ümberhinnatud väärtus mitu korda suurem kui 70 mln dollarit. Sellele vastav on ka püsikomponent elektrienergia hinnas.