3. september 1997
Jaga lugu:

Kas pretsedent on ohtlik kogu Eesti ajakirjandusele?

Ma ei ole näinud koh- tuotsust ja ei tunne toimiku materjale. Ajakirjanduses ilmunud materjalidest ja hr Maruste intervjuust lähtudes on veider, kui karistatakse küsimuse eest. Saan aru kui Tammer oleks kirjutanud tõesti, et tegemist on rongaema ja väga paha ning ühiskondlikult taunitava isiksusega. Aga küsimus ei saa olla karistatav. Advokaadid võivad küsida kõike, kui küsimus ei ole mõnitavas toonis, ja ilmselt on sama vabadus ka ajakirjandusel. Antud juhul oli see küsimus korrektses vormis.

Riigikohtu arvamust tuleb praegusel juhul võtta kriitiliselt. Avaliku elu tegelasel peab olema ka paksem nahk. Seda on avaliku sõna nõukogu pidevalt propageerinud. Avaliku elu tegelane on paratamatult suurema tähelepanu all. Ühiskonnal on õigus teada mitte ainult tema positiivset, vaid ka negatiivset poolt.

Nüüd on võimalik analoogselt käituma hakata, nagu Tammeriga tehti. Ma muidugi loodan, et neid asju ei tule. Kujutan ette, et ka poliitikutele on see otsus teatud määral ?okeeriv. Selles mõttes, et mis suunas Eesti ühiskond siis nüüd läheb.

Alati sõltub palju kaitse ja ka süüdistuse taktikast. Iga asi on siiski väga konkreetne. Kui küsimise eest kriminaalvastutusele võetakse, on tegemist ohtliku pretsedendiga. Sel juhul ei ole ju võimalik vastuseid saada.

Asi on selles, et olen taht-nud riigikohtu määrust täielikult lugeda. Sellest oleneb väga palju. Seni olen saanud lugeda vaid tsitaate.

Nagu öeldakse, seaduse tõlgendamine on kohtu asi. Mulle on praegu küll jäänud selline mulje, et konkreetne tõlgendus on nüüd küll juba väga piiravaks läinud.

Riigikohus on natuke liiga laialt kogu asja tõlgendanud. Sellest võib aru saada nii, et solvangu alla käib ka kriitika. Ja see ei ole küll enam asjakohane. Antud juhul on tegemist ka erinevate käsitlustega. Tammeri puhul on tegemist ikkagi eraellu sekkumisega. Aga samas, see kus üks ajakirjanik sõimas poliitikut idioodiks, seda võib ju käsitleda ka kriitikana. Et see poliitik ei tulnud tõepoolest oma tööga toime. Ja see on ühiskonnale väga tähtis. Kui üks ametnik ei tule tööga toime, siis peab ühiskond seda teadma.

Aga kuidas ja kus keegi oma lapsi kasvatab või kellega ta elab, see on eraelu. Euroopa inimõigused ja Euroopa ajakirjanike liidud on siiski seda meelt, et eraelu peab ikka enam-vähem kaitstud olema.

Eraellu võib sekkuda, kui see on ühiskonnale oluline. Kui kellegi eraelu tekitab ühiskonnale mingisugust ohtu, sellisel juhul või sekkuda.

Aga need tsitaadid, mida olen lugenud riigikohtu määruse kohta, on küll murettekitavad.

Jaga lugu:
Hetkel kuum