Silmetit ähvardab suur hagi saastamise eest

Suurema osa Silmetile esitatud nõudest moodustab hüvitis nitraatammooniumi lahuste keskkonda paiskamise eest, mille eest on arvestatud viiekümnekordne kahjunõue. Seejuures võeti arvesse, et Silmeti jäätmehoidlatest filtreerub merre umbes kolmandik kogu Eesti lämmastikureostusest, mis toiteainena põhjustab sinivetikate vohamise Läänemerel.

Keskkonnainspektsiooni inspektor Toomas Liidja ütles, et saastekahju hüvitise seaduse ja selle alusel kehtestatud korra kohaselt peab iga ettevõte esitama kvartalile järgneva kuu kümnendaks päevaks andmed loodusesse viidud saasteainete ja jäätmete kohta ning tasuma 25. päevaks faktilise looduskasutuse maksed.

Silmet esitas küll jäätmearuande, kuid Ida-Viru maavalitsuse keskkonnaosakond pidas seal toodud andmeid ebaõigeteks ja palus ettevõttel esitada tegelikud looduskasutuse kogused. Silmet jättis selle tegemata ja maavalitsuse keskkonnaosakond esitas oma andmete alusel ettevõttele eelmisel kuul teise kvartali eest hüvitisnõude 72,16 miljonit krooni.

Toomas Liidja pöörab tähelepanu asjaolule, et Eesti on ratifitseerinud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni, millest tulenevad riigi kohustused reostuse piiramisel.

Silmeti senine võlg saastekahju eest oli koos viivistega üle miljoni krooni. Eelmisel nädalal tegid keskkonnakaitseasutused Silmetis ühiskontrolli, mille käigus fikseeriti vedelate jäätmete juhtimine jäätmehoidlasse ja reoainete filtreerumine Soome lahte, kinnitas Liidja. Silmeti 30 meetri kõrgune tootmisjääkide, sh radioaktiivsete jäätmete ladustuspaik ei ole looduskeskkonnast isoleeritud, mis on vastuolus jäätmeseadusega.

Silmeti omanikfirma Ephagi juht Neeme Jõgi väitis, et Ida-Virumaa keskkonnaosakonnaga on peetud kirjavahetust, kuid mingit nõuet pole Silmetile esitatud. «Tegu on mõningate arusaamatustega info edastamisel,» lisas Jõgi.

Jõgi kinnitas, et Silmetil on lähema kolme aasta jooksul plaanis investeerida keskkonnakaitsesse 89 miljonit krooni. Endine keskkonnaminister Tõnis Kaasik hakkab Jõgi sõnul juhtima Silmeti tulevast ökoloogiakeskust.

Silmeti omanike esindaja pidas Ida-Virumaa keskkonnaosakonna nõuet ülepaisutatuks ja ebareaalseks. Jõgi sõnul pole küsimus selles, kas nõude rahuldamine käib Silmetile üle jõu või mitte, pigem selles, kas Silmetil on niisugusel kujul üldse mõtet tootmistegevust jätkata.

«Riik on need probleemid tekitanud ja riik on ju seni ka üks omanik,» leidis Jõgi.

Keskkonnainspektor Toomas Liidja leidis, et ka kolmanda kvartali saastekahju hüvitis, mille tasumist hakatakse Silmetilt nõudma, tõotab tulla samas suurusjärgus ehk ligi 70 miljonit krooni. Sellele lisandub kopsakas summa Soome lahte juhitava lämmastiku eest, mis on seni olnud ametlikult käsitlemata ega kajastu Silmetile antud vee erikasutusloas, lausus Liidja.

Senine Silmeti vee erikasutusluba, mis on Liidja arvates vastuolus kehtiva seadusega, kaotab oma kehtivuse 21. septembril.

Uue loa taotlemisel on Silmet avaldanud soovi juhtida jäätmehoidlast Soome lahte 170 000 kuupmeetrit filtraatvett aastas, mis keskmist kontsentratsiooni arvestades teeb 476 tonni lämmastikku. Saastekahju hüvitis nii suure koguse eest on ligi 800 000 krooni. Ida-Viru maavalitsuse keskkonnaosakond pole otsustanud, kas Silmetile vee kasutamise eriluba üldse antakse.

Keskkonnainspektsioon on Silmetiga ka varem kohut käinud. Juulis määras Ida-Viru maakohus Silmetile ohtlike jäätmete käitlemisnõuete rikkumise eest trahvi 15 000 krooni. Kohus pidas vastutust kergendavaks asjaoluks oma süü tunnistamist.

Toomas Liidja sõnul on tegelik reostus jätkunud ja tootmise ümberkujundamine keskkonnasõbralikumaks on Silmeti väidetel lähiaegadel võimatu.