• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Avalik ainult fännklubile

    Naiivne on investor, kes arvab, et kõik Tallinna börsil noteeritud ettevõtted on avalikud. Osa börsiettevõtteid on avalikud ainult oma nn fännklubile, teistele tehakse info hankimine võimalikult keeruliseks. Sellised poolavalikud ettevõtted on näiteks Hansapank, Merko Ehitus, EMV.
    Kõik ettevõtted, olenemata sellest, kas nende aktsiad on börsil või ei ole, peavad avalikustama oma majandusnäitajad ja aktsionärid. Kui alustatakse ettevõtlusega, siis võetakse endale ka vastutus. Igal ettevõttel on oma äripartnerid, kliendid ja töötajad, kellel on õigus teada ettevõtte omanikke ja majandustulemusi.
    Kui tavalise ettevõtte puhul sõltub info avalikustamine omanike ja tegevjuhtkonna arusaamadest, siis ettevõte, kes on viinud läbi oma aktsiate avaliku emissiooni, on kohustatud avalikkusele ilma igasuguste vastuväideteta infot jagama.
    Jääb arusaamatuks, miks tuli börsile Merko Ehitus, kes ei ole nõus aktsionäridele väljastama aktsiaraamatut. Kui ettevõtte omanikud soovivad ajada oma äri varjatult, siis ärgu kaasaku teisi investoreid ja ärgu viigu firmat börsile. Mängige parem oma liivakastis, enda kehtestatud mängureeglite järgi edasi. Absurdselt reageeris aktsionäri soovile tutvuda firma omanike nimedega ka ehitusettevõte EMV, kes teatas, et aktsiaraamatust väljavõtte saamiseks on vaja juhatuse luba. Teisisõnu juhatus otsustab, kas omanikul on õigus firma kohta infot saada või mitte.
    Poolavalik ettevõte on ka Hansapank, kes küll oma aktsiaraamatut väikeaktsionäride eest otseselt ei varja, kuid kes on selle soovi realiseerimise muutnud väga kalliks ja üle mõistuse keeruliseks. Vaatamata infotehnoloogia kiirele arengule ei taha või ei suuda Baltimaade juhtiv pank väljastada aktsiaraamatut disketil.
    Aktsionäride nimekiri väljastatakse suure vaheltkasuga ainult paberkandjal. Paberil väljastatud nimekiri ei anna aga omanikest mingit ülevaadet, sest selle koostamisel puudub igasugune loogika. Ülevaate saamiseks tuleb aktsiaraamat ümber trükkida. Kogu protsess on keeruline ja kallis sellepärast, et väikeaktsionäride huvi Hansapanga omanike vastu raugeks juba eos.
    Eesti niinimetatud avalikud ettevõtted ei luba ka aktsionäride koosolekule ajakirjanikke. Vastasel korral saab avalikkus ju teada, mis avaliku ettevõtte aktsionärid otsustasid ja kuidas avalikul ettevõttel läheb. Kahju, et meie juhtivate ettevõtete juhid ja omanikud langetavad veel selliseid absurdseid otsuseid.
    Ettevõtjad peegeldavad Eesti ühiskonda. Avalikkus eesotsas ajakirjandusega pole veel valmis firma majandusnäitajate ja omanike avalikustamiseks. Kui Äripäev avaldas Ühispanga aktsionäride nimekirja, siis teiste hulgas kritiseerisid sellist teguviisi teravalt ka mitmed ajakirjanikud ja ajalehed.
    Seda, et üks majandusleht avaldab ühe börsiettevõtte aktsionäride nimekirja, peeti ääretult ebaeetiliseks. Arvatavasti oli kolleegide kriitika ja arusaam põhjustatud sellest, et enamik suuremaid meediaväljaandeid ei ole sarnaselt paljudele teistele Eesti ettevõtetele ilmutanud kunagi huvi oma majandusnäitajaid ja omanikke avalikustada.
    Õigus on president Lennart Meril, kes ühes oma kõnes on öelnud, et läbipaistmatus varjab harimatust ja kasuahnust.
    Mida avalikum on ühiskond, seda raskem on kaaskodanikke petta. Kahjuks ei ole aga paljud meie ärimehed veel suutnud oma kolm-neli aastat tagasi alustatud äri ümber korraldada nii, et tegutsetaks ausalt ja avalikult.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Et saunamõnusid jätkuks kauemaks!
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.